GENIAALSUSEST JA LOLLUSEST: Meie oma põrgu (3)

Erki Aavik

Üks vana Odessa anekdoot räägib sellest, kuidas ateist (!) suri ja oma veendumustest hoolimata põrgusse sattus. Vanatühi ise võtab ta vastu ja teeb tutvustava tuuri.

“Näed, sõbrake, siin on meil baar – ja selliseid leidub veel ja veel, iga nurga peal –, kus on olemas kõik joogid, mida inimesed on oma eksistentsi jooksul välja mõeldud. Ja kõik muidugi tasuta – joo, mida tahad, nii palju kui tahad…

Aga näe, sellised on meil restoranid, neidki leidub küllalt. Kõikidesse restoranidesse olen ma kogunud aegade kõige paremad kokad, igal pool saad süüa erinevate rahvaste toite, parimaid delikatesse või tugevat talutoitu, ja kõik ikka tasuta ja nii palju, kui mahub.

Siin on golf, seal, näe, tennis, ujulad, jahtklubi, kalastus, bordelle leidub, on park male ja bridži mängimiseks, pokkerilauad… Ühesõnaga – kõik, mis inimene enda lõbustamiseks on välja mõelnud. Käi ringi, tutvu, naudi!”

Ateistil on suu üllatusest ammuli, sest tõesti kõike on ja küllalt. Kuni korraga, minnes mingite imelike kahtlaste häälte peale, näeb ta lähemale jõudes tervet uut osakonda, kus on katlad, pannid, vardad, ja igal pool ikka tuli ka all. Ja hulganisti väikeseid kuradeid, kes põrgutules piinlevaid hingekesi valvavad ja vaevavad, neid küll oma kolmharkidega torkides, küll sügavamale katlasse tõugates või varrast tulele lähemale keerates.

Ateist kohkub ja jookseb peremehele järele.

“Kuule, kuule, mis jama seal toimub?!”

“Ah see…” vastab peajeekim muheledes. “Need on kristlased, nemad tahavad endale jällegi niisugust põrgut!”

Ei-ei, ei ole vaja kirikuväärtuste kaitsele asuda, sest selles loos ei ole ju tegelikult asi kristlastes, ärgu “valvas lugeja” hädaldagu. (Kurjale ja kiuslikule kahemõõtmelisele lehelugejale ma ei kirjuta!) Keerulisem, küpsem ja kogenum saab aru, et jutt on lähenevatest valimistest. Paradiisi uskuda ju võib, aga põrgu on tõenäolisem. Seetõttu proovime endale valimiste tulemusena järgmise põrgu sellise valida, mis, kui mitte muud, siis eelmistest vähemalt erineb.

Enamikku meie hulgast vallavolikogude koosseis ja liikmed otseselt ei mõjuta ja sellepärast ei huvitagi. Aga kaudselt oleme kõik mitu aastat nende meelevallas. Nagu omal ajal ütles saarlastele hästi tuttav Peeter Palu enne järjekordseid valimisi Hiiu Kaluri kontoris riigikogusse kandideerijaid oodates: “Hetke peab ära kasutama – praegu on nemad paar nädalat meie omad, siis oleme meie jälle neli aastata nende omad.”

Võime vabalt valida selliseid tahtjaid, kellest usume, et nad millestki ikka aru saavad, et nende motiivid on vähemalt osaliselt meile sobivad. Pelgalt voliniku kogemusele ei maksa loota, seda on suurem osa volinikest ja liikmetest meile ju korduvalt tõestanud. Valige selline, kelle kätte usaldaksid oma raha või oma tööriista, või keda usaldad oma last koolist koju tooma või vanaemakest linna viima.

Kui sellist kandidaatide hulgas ei leidu – mis on tõenäoline ja võimalik –, siis…

Erki Aavik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 683 korda, sh täna 1)