KULTUURIPILK: Tähelepanekuid teatrikonverentsilt

Maire Sillavee
Salme Vallateatri juht

9. septembril toimunud üleriigilisel harrastusteatrite konverentsil osalenud saarlased said ettekandjatelt nii häid mõtteid kui ka kinnitust, et oma meretaguse asja ajamisega pole meil kolleegide ees häbeneda miskit.

Konverentsi juhatas sisse Jaan Urvet, kauaaegne Eesti harrastusteatrite liidu juht ja lavastaja, kes tuletas meelde liidu loomisaega. Piret Viisimaa Teoteatrist (mis on meie ainus harrastajate repertuaariteater) rääkis mittetulundusühinguna tegutseva trupi ellujäämisraskustest. Meile, provintslastele, tundus kummaline tema mure näitlejate puudumise ja järelkasvu pärast – peaks ju Tallinnas ometigi kergem olema huvilisi leida kui pisikestel külateatritel kaugetes maakohtades.

Otepää teatri hiljutine eestvedaja Margus Möll tuletas meelde kuulsusrikast rahvateatrite aega ja nentis, et seoses elukoha vahetusega vahetas ta ka teatrit ja on nüüdsest seotud Lendteatriga. Otepää teatrit hakkab aga loodetavasti vedama kohalike noorte teatritegijate seltskond.

Viljandi nukuteater (juht Altmar Looris) elab üsna hästi – seda tänu Viljandi linna toele ja Altmari murdumatule entusiasmile, repertuaaris hoitakse peamiselt muinasjuttude klassikat põhimõttel igale põlvkonnale oma “Kolm põrsakest”.

Võib öelda, et omaaegsetest rahvateatritest on mõõnaperioodi kõige paremini üle elanud Vilde teater Tartus. Taas tegutsetakse väga aktiivselt, vaatamata sellele, et päriselt oma pesa ehk kodusaali neil ei ole. Vilde teatri tegemistest rääkis lavastaja Ain Saviauk, Vildes tegutsevad agaralt veel kõikidele harrastusnäitlejatele hästi tuntud Janno Puusepp ja Rein Annuk.

Teemal “Harrastusteater kui eluviis – miks me seda teeme?” rääkis multitalent Jim Ashilevi – Salme kultuurikeskuse teatrist välja kasvanud lavastaja, näitleja, kirjanik, muusik. Tema arut­elust kasvas välja veendumus, et teater ja teatritegemine on inimesele orgaaniliselt vajalik, sest just läbi mängu saab lapsest täiskasvanu ja läbi mängu saab täiskasvanu pidada sidet oma lapsepõlvega.

Näitleja ja näitekirjanik Aire Pajur rääkis, kuidas sündis Lendteater ja et ellujäämiseks tuleb vahetevahel lihtsalt teatri nimel elada. Alle-Saija teatritalu tegemistest tegi videoklipi kaudu ülevaate Ingrid Ulst.

Kõikide kõnelejate jutu võibki kokku võtta Rakvere Karakteri lavastaja Tiit Alte sõnadega: “Filosofeerida võib nii või naa, aga tegelikult teeme me teatrit ikka lihtsalt sellepärast, et see meile meeldib.”

Kahjuks tuli meil enne viimast teemat bussile tormata – meretagune asi ju –, aga kohalviibinutelt üle küsides saime kinnitust oma veendumusele, et harrastusteater aastal 2050 on kindlasti olemas ja teatritegemine aitab inimestel inimesteks jääda ka rohkem kui saja aasta pärast. Külateater oli, on ja jääb.

Lõppu sobib tsitaat Salme teatri juubelilaulust: “Aitäh sulle, teater, et sa ei ole lasknud mul meeletus maailmas hulluks minna.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 154 korda, sh täna 1)