Omaenese tarkusest liikluses ei piisa (3)

Anne Nelis

“Sageli on jalgratturikursuse läbi teinud 10-aastane laps liikluses palju targem kui täiskasvanu, kellelt seadus ratturiluba ei nõua,” leiab Kuressaare avatud noortekeskuse noorsootöötaja Anne Nelis, kes koolitab lapsi jalgratturiteks juba neljateistkümnendat aastat.

Pahatihti näeb meie teedel-tänavatel jalgrattal liiklemas täiskasvanuid, kel on liikluses kehtivatest reeglitest ja turvalisusest üsna udused teadmised. Või siis pole neid teadmisi üldse. Kui vaadata, kui valesti täiskasvanud, eriti vanemas eas jalgratturid liikluses käituvad, võib järeldada, et liikluse alal nad end harinud küll ei ole. Ilmselt puudub enamikul neist ka autojuhiluba. Sest selle saamine eeldab liiklusalaseid teadmisi ja oskusi.

Kui täiskasvanud võivad jalgrattal liigelda ka ilma vastava loata, siis lapsele on jalgratta juhiluba kohustuslik kümnendast 16-nda eluaastani sel juhul, kui ta sõidab teedel-tänavatel täiskasvanud saatjata. Loata tohib ta – ja tohib ka noorem kui 10-aastane laps – teedel-tänavatel sõita ainult koos täiskasvanud saatjaga. Üksi võib ta seda teha vaid jalgratta- või kergliiklusteel. Sinna jõudmiseks ja tee ületamiseks tuleb tal ratast käekõrval lükata.

Paraku on ka neid lapsi, kes maanteel ja linnatänavail omapäi, ilma ratturiloata ringi sõidavad. Ja ilmselt on nende seas ka nooremaid kui kümneaastased. Eks selle taga ole ilmselt ka vanemate suhtumine – vanemad on leebed ega keela ja usaldavad oma last. On neid vanemaid, kes on mulle oma lapse kohta öelnud: “Tegelikult sõidab ta juba ammu, ta oskab turvaliselt liigelda küll.”
Paraku jääb sellest, kui isa või ema on lapsega koos ratastel sõitnud ja talle liikluse põhitõed selgeks teinud, väheks. Mida siis rääkida sellest, kui lapsed on ringi sõitnud omapäi.

Õnneks inimeste liiklusalane teadlikkus aina paraneb. Koos sellega kasvab pidevalt huvi Kuressaare avatud noortekeskuse jalgratturikoolituste vastu, mida korraldame juba 14. aastat. Eelmise jalgratturikursuse lõpetas edukalt 187 last.

Oodatud kõik “kolmandikud”

Tasulised jalgratturikursused – mida tänavu juhendavad kõik neli noortekeskuse noorsootöötajat – on mõeldud Kuressaare kooliõpilastele, kel vanust vähemalt üheksa aastat ja neli kuud. Just seetõttu saatsime koolituse kohta teate kõigile kolmandate klasside klassijuhatajatele. Et lapsevanemad saaksid soovi korral oma lapse kursusele registreerida. (Info kursuste kohta on kirjas huvihariduse infosüsteemis.) Jalgrattakoolitus, nagu ka huvikoolides, ringides ja trennides käimine, pole kohustuslik, vaid vabatahtlik. Mul on hea meel, et jalgratturiloa saamise vastu siiski nii suur huvi on – neli sellesügisest gruppi täitusid kiiresti.

Iga kahe kuu tagant algab meil noortekeskuses uus kursus. Äsja alustanud grupid käivad koos septembris-oktoobris, novembris alustame taas uut koolitust.

Kui praegu kestab koolitus kõigile neljale rühmale kaks kuud, siis novembrist saab valida kahe ja nelja kuu pikkuse kursuse vahel. Viimane on mõeldud eeskätt neile lastele, kes saavad kursuse lõpuks üheksa ja pool aastat vanaks. On ju maanteeameti nõudmine see, et noorem kui 9 aasta ja 6 kuu vanune laps ei tohi teooriaeksamit sooritada – ta ei ole selleks veel küps.

Mida jalgratturikoolitus endast kujutab? Loa saamiseks peab laps läbima kaks kuud teooriakoolitust ja kahenädalase sõidukoolituse. Teooriakoolitusele järgneb eksam. Selle läbinud pääsevad platsisõiduharjutusele ning kui selleski eksam edukalt tehtud, toimub linnasõidu harjutamine, mis lõpeb samuti eksamiga.

Eelmise kursuse 196 lapsest sai oma eksamid tehtud 187. Mõned läbisid eksami teisel ja üksikud kolmandal katsel. Üheksal lapsel on eksamid aga tegemata – nad ei ole neid ära teinud ka teisel ja kolmandal katsel või ei ole eksamile lihtsalt ilmunud.

Kui lapsed käivad kohal ja õpivad selgeks selle, mida me pakume, siis sooritavad nad eksamid edukalt.

Kohalkäimine on tähtis

Raskem on nendel, kes koolitusel kohal ei käi. Kuna teooriaeksam on küllaltki spetsiifiline ja mõned küsimused üsna keerulised, seda “puusalt tulistades” edukalt ära teha ei saa.

Laps peab väga hästi tundma liiklusmärke ja -reegleid, aru saama erinevatest liiklussituatsioonidest ning oskama neis olukordades käituda.

Mul on hea meel, et noorte jalgratturite liikluskultuur ja -käitumine on aastatega aina paranenud.

Praegu võiks sellele hindeks panna “hea”. Usun, et seda paljuski tänu meie noortekeskuse kursustele. Järelikult on meie õpetustöö vilja kandnud, sel on hea kvaliteet.

Eriti hästi hakkavad meie linnapildis silma need lapsed, kes on koolituse läbinud aasta-kaks-kolm tagasi. Nad on väga kohusetundlikud ja tublid, teevad kõik nii, nagu oleme õpetanud. Tore on näha, et need lapsed oskavad hoolida enese ja teiste liiklejate turvalisusest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 705 korda, sh täna 1)