VALIMISED 2017: Kultuurimajad ja raamatukogud peavad edasi tegutsema jääma

Saaremaa ühisvalla volikokku pürgijad peavad vajalikuks seniste kultuurimajade ja raamatukogude säilimist ning nende arvates on oluline toetada nii rahva- kui ka kõrgkultuuri.

TANTSUHOOS: Piiprellid jalga kepsutamas.
MAANUS MASING

Kalmer Poopuu
Kõik kultuurimajad ja rahvamajad jäävad alles, sest ega ei ole ju kellelgi eesmärki midagi kinni panna. Võimalused peavad olema igal pool, olgu see siis seltsimaja, rahvamaja või raamatukogu. Sellist arutelu pole olnud, et midagi kinni panna. Saaremaa vallale on kõik olulised, kui kohapeal olevad inimesed peavad neid vajalikuks. Ega rahvamaja kui hoone ei ole tähtis, oluline on sisu. Me peame tulevases volikogus seda aktiivset tegevust võimaldama.

See, et keegi tantsimas või laulukooris käib, on inimese eneseväljendus ja keegi ei soovi selle eest raha. Tähtis on see, et omavalitsus maksaks juhendajaile, sest nemad on professionaalid. Öeldakse küll, et loominguinimene, aga nad on näinud vaeva oma hariduse saamisega ja nende leib tuleb sellest, et nad teisi õpetavad.

Kultuuri ei saa hinnata rahas, küsimus on tasemes ja professionaalsuses ning tasu võiks olla erinev, kuigi seda on raske hinnata.

Daniel Mereäär
Rahvuskultuuri kestmine on meie rahvusliku kultuuri alus. Suurendame rahvatantsu, koorilaulu ja pärimusmuusikat harrastavatele kollektiividele makstavat toetust. Ükski kultuur ei saa säilida, kui me seda ei toeta. Praeguse poliitikaga föderaliseeruvas Euroopas on pärimuskultuur jäämas tahaplaanile ning me ei saa seda pealt vaadata ja peame reageerima. On oluline, et paneksime sellele rõhku ja volikogus tooksime selle ka teemaks.

Oleks tore, kui suudame kõike toetada, aga tegutseda tuleb vastavalt võimalustele, siis toetame kasvõi kõhutantsu. Samas ei teki traditsioonid üleöö ja kõik, mis meil on, peab säilitama. Oleme suurest maailmast mõjutatud, aga eelis peab kuuluma Eestile.

Urve Tiidus
Kui inimesed vajavad teistega koos olemist ja tegutsevad, siis ei ole kellelgi õigus seda kinni panna. Algläte on see, et inimeste vaba aja ressurss kasvab ja tehnoloogia areng võtab tööaega veel vähemaks. See tähendab seda, et vaba aega peab saama mõtestatult sisustada.

On täiesti selge, et traditsioonid ei tohi kaduda, sest need on üks osa Eesti rahvakultuuri traditsioonidest, olgu see siis kas rahvatantsu või koorilaulu vormis või mingil muul viisil. Traditsioonide hoidmine peab olema kohaliku omavalitsuse aluspõhimõte ja Saaremaal pole see mitte kuidagi teisiti võimalik.

ERSO-le peab ka mõnikord peale maksma, kui ta siia tuleb, sest kultuur on tervik. Kui inimene elab Saaremaal ja tema pere on siin, siis peavad tema kultuurilised vajadused olema rahuldatud. Kultuur tähendab koos oldud aega ehk siis tullakse kokku, tantsitakse ja lauldakse koos, koos käiakse staadionil ja kontserdil. Omavalitsus peab pingutama, et seda ka rahaliselt toetada.

Inga Teär
Kindlasti peavad inimesed teadma rahalistest võimalustest. Loominguline rahvas on pisut teistmoodi, sest neile, kes on hakanud juba millegagi tegelema, ei ole raha määrav ja nad ei tee seda sendist sendini. Vaja on emotsionaalset poolt ja ülejäänud kogukonna tunnustust, siis ollakse valmis ka ise peale maksma.

Liina Jürisson
Kogukonna elu on vaja ergutada. Randveres on kultuurimaja juba aastaid suletud, sest 2/10 elanikke ei olnud aktiivsed. Seepärast jäi rahvamaja tühjaks ja Randvere kujunes linnalähedaseks magalapiirkonnaks. Et tekitada rahvakultuuri, oleme alustanud väikestest asjadest, nagu jaanituled, jõulupeod ja õpitoad.

Eesmärk on innustada inimesi taas suhtlema, et ühe kandi lapsed tunneksid üksteist, ja siin peame me aitama vabaühendusi nende eesmärkide täitmisel. Kui nad rahaliste vahenditeta jäävad, siis oma rahakotiga ei suudeta teisi ühendada ja vaja on omavalitsuse tuge.

Mida rohkem ääremaa poole, seda raskemaks läheb. Aga inimesed on valmis ise panustama ja töötavad oma kogukonna nimel. Tuleb teha nii, et mitte ainult võõrad ei taha meile elama tulla, vaid me peame ise looma keskkonna, et meie oma lapsed tuleksid siia tagasi. Vald peab suutma hoida positiivsust põhimõttega, et lihtne kultuur on kodu lähedal.

Margus Kuusk
Kultuur peab kohapeal olema võimalikult inimeste lähedal, see peab ise tekkima, see peab ise olema. Meil on maapiirkondades olemas inimesed, kes tegelevad rahvatantsuga ja laulavad ning see on nende väljund.

Kultuuriinimesed soovivad, et rahvas neid märkaks, sest inimene, kes harjutab, tahab ka esineda. Kurb on see, et külaseltsides ei tegeleta aktiivselt lastega, sest kui me suudame panna nemad esinema, siis paneks see ka teised inimesed tegema.

Tiit Tilk
Ma püüan kultiveerida mõtteviisi, et küll oleks hea, kui saaks väljast tuleva rahaga hakkama. See ei peaks nii olema, et andke meile raha, siis teeme kultuuri, ja kui raha ei anta, siis me ei tee kultuuri. See tuleb inimestest endist, kuid sõltub ka lastest ja vanemate soovidest laste osas. Tahetakse, et lastel oleks huvitav, et nad millegagi tegeleksid.

Kas kusagil midagi tehakse, sõltub ka juhendajatest ja siin peaks olema ääremaade kavalus selline, et muuta paik koos kogukonnaga atraktiivseks. Et juhendaja, õpetaja või arst tahaks sinna elama tulla.


KOMMENTAAR
Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomson:

Ei ole hirmu, et suure valla puhul tegemised tähelepanuta jäävad. Ei oska sellist asja küll karta, sest elu läheb ju edasi. Mis oleks positiivne, on see, kui saame jätkata samas eelarvemahus. Tahaks, et need üritused, mida me teeme, saaksid ikka toetust.

Juhendajad peaksid jätkuvalt tasustatud saama ja ma loodan väga, et ka ringijuhtidel läheb elu paremaks. Tahaks, et tasustamisel kehtestatakse ühesugused reeglid, et meie inimesed ei saaks vähem palka, kui saavad suuremates kohtades, nagu Orissaare või Salme.

Meil on kõik juhendajad eriharidusega ja me ei kurda ka tunnihinde üle, kuigi alati võiks ju parem olla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 116 korda, sh täna 1)