VALIMISED 2017: Põhiharidus kodu lähedal

Inimesi jääb Saaremaal vähemaks ja sellest tulenevalt on üha suurem probleem ka väikekoolide õpilaste arv. Vallavolikogu kandidaadid neid sulgema ei torma, väikekoolides nähakse erinevaid võimalusi, kuid arengutes tuleb lähtuda õpikeskkonna kvaliteedist ja majanduslikest võimalustest.

DEBATT: Kandidaadid saatejuht Tõnis Kipperiga olulistel teemadel väitlemas.
MAANUS MASING

Kalmer Poopuu
Kui Saaremaa volikogu tahab ühe kooli kinni panna, siis peab olema 2/3 häälteenamus. Väga raske on väikesel vallal teha otsust ühe kooli sulgemise kohta. Mõeldes samas suure Saaremaa valla volikogule, siis siin on vaja teha regionaalpoliitikat.

Kui vaadata laste arvu järgi, siis tuleks rohkem vaadata tausta ja mitte jagada raha n-ö peade järgi. Väike kool on kulukas ja siin on vajalikud mõistlikud kriteeriumid. Kui lastel ei ole ikka kellegagi suhelda, kui klassis on üks-kaks last, siis peab ikkagi arengute üle mõtlema.

Urve Tiidus
Valimised selleks ongi, et mõistlikud inimesed saaksid volikogusse ja arvestaksid sellega, et inimene, kes elab ääremaal, ei peaks iga kooliaasta algul mõtlema, mismoodi ta oma lapse kooli saab. Ta teab, et laps käib koolis kodu lähedal, kus tal on tuttavad õpetajad, või teab, et kui on logistiliselt ja ajaliselt võimalik, viib ta lapse Kuressaarde.

Tulevane volikogu ei tohi nullida ei ühe ega teise grupi võimalusi. Meil peab olema kindlus, et laps ei lusti seal niisama, vaid et ta midagi ka õpib.

Kodulähedane kool on faktor suures paketis, mis mõjutab lapsevanemaid lapsesaamisel ja kindlasti ei sünni nad esimese hooga selle pärast. Aga Saaremaale pöördutakse ka tagasi, samal ajal kui maailmas miljonid inimesed lähevad suurtesse linnadesse elama ja õppima.

On ka vastupidine trend, kus on inimesed, kes otsivad rahulikku keskkonda ka koolihariduse saamisel ja Saaremaal on siin eelis.

Liina Jürisson
Need koolid on juba suletud, mille logistika on võimalik viia suurematesse keskustesse. Lääne-Saare valla näol on näide, kus Eikla ja Kaarma kool on suletud ning kõik lapsed on suunatud Aste kooli. See on jäetud ka lapsevanemate valikuks, millisesse kooli nad soovivad oma lapse panna.

Praegu olemasolevad koolid on elujõulised. Kahjuks on kohti, kus esimesed klassid alustavad viie-kuue lapsega, aga me peame vaatama, et kuni kuuenda klassini peab olema võimalus käia koolis oma kodukandis. Ja kui lapsevanem leiab, et tal on Kuressaares töökoht ja lapse linna toomine on mugavam, siis peab tal ka selleks võimalus olema.

Daniel Mereäär
Meie demograafiline olukord on keeruline ja selge on see, et kui lapsi ei ole, siis ei saa ka koole pidada ja majad jäävad tühjaks. Ma arvan, et peame suurendama sünnitoetusi ja omavalitsuste tulubaasi, mida masu ajal vähendati, ja see ongi meie võti, et oleks rohkem inimesi.

Loodan, et tulevikus seisame probleemi ees, kus on vaja hakata ehitama uusi koole.

Inga Teär
Meie lähtume sellest, et koolid jäävad praegusel kujul kindlasti alles. Iseasi, milliste õpilaste arvudega. Olles ise väikese maakooli juhataja, olen selle Vaivere algkoolis läbi teinud. Mitte riiu, vaid tõsise kalkulatsiooniga pandi kool kinni ja see oli mõistlik otsus.

Laste arengukeskkond ei vastanud enam sellele, mida lootsime pakkuda. Kui sa ei saa enam rahvastepalli meeskonda kokku ja kui arengut pole, siis edasi minna ei saa.

Maakoolide puhul peame eelkõige lähtuma lastest, õpetajatest ja ka tingimustest, mida pakkuda saame. Peame üle vaatama, mida ja kuidas me väikestes koolides pakume, et kvaliteet ei kannataks. See peab olema ka kohaliku kogukonna otsus ja laiapõhjaliselt läbi arutatud.

Tiit Tilk
Konkurents hariduses on väga halb sõna. Meil on maakonnas üks päris hea näide ja see on Pihtla kool. Palju me temast ei kuule, seal on liitklassid ja nad saavad ilusti hakkama. Võib-olla konkurentsi tõttu elame juba kooli algklassidest alates hirmudes.

Õpetajad elavad hirmus, et kui ikka neid ülesandeid ära ei tee, siis pärast neljandat klassi järgmisse astmesse minnes ei saa laps äkki enam hakkama. Ka lapsevanemad elavad hirmus, et kui ma panen lapse sellesse väikesse kooli, siis tekivad tal järgmises astmes probleemid.

Ja nii kuni gümnaasiumiastmeni välja, kus õpetaja elab taas hirmus, et kui need riigieksamite tulemused ei ole ikka nii kõrged ja kõrgkooli sisseastujaid ei ole nii palju, siis vaadatakse juhtkonna poolt asjad üle.

Seda ei ole lihtne muuta, aga me püüame leida lahendusi, kuidas seda asja muuta.

Margus Kuusk
Leisis ollakse Eestis teatud ainetes parimad. Kooli gümnaasiumiosa hoidmiseks on vaja normarv õpilasi, aga see jutt Leisi gümnaasiumiosa kinnipanekust algas aastaid tagasi ja sealt see lumepall veerema hakkas.

Õpilased hakkasid üha rohkem käima linnakoolides. Praegu on 11. ja 12. klassis 10 õpilast ning pole midagi kiita.


KOMMENTAAR
Lümanda põhikooli direktor Liia Raun

Oleneb sellest, milline on lähtepunkt. Kas me lähtume õpilasest, tema vajadustest ja tänapäeval järjest suurenevaist hariduslikest erivajadustest või me lähtume rahakotist. Siin tuleb leida kuldne kesktee ja sellepärast ei ole need otsused nii lihtsad.

Palju oleneb, kui suur on väikekool oma klasside arvult. Kui on tegu näiteks neljaklassilise kooliga, mis on kodulähedane, siis on majandus- ja personalikulu päris väike, aga põhikooli puhul peaks olema 60 õpilase ringis.

Liitklassid olenevad sellest, et kui on esimesest neljanda klassini koos, siis see kindlasti ei ole mõistlik. Kui koos on aga kaks, kolm või neli last ühes klassis, siis on ka liitklassil oma eelised. Liitklassi moodustamine ei saa olla oluline põhjus, miks peaks kooli kinni panema.

Lapsevanemate kartus või hirmud selle pärast, et väikestes maakoolides antav haridus jääb suurematele alla, ei ole põhjendatud. Saan tugineda meie arenguvestlustele, mida igal aastal lapsevanematega korraldame. Nende tagasiside põhjal ei ole välja tulnud, et keegi kahtleks meie kooli võimekuses. Paljud vanemad käivad Kuressaares tööl, kuid lapsed käivad ikka meie koolis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)