VALIMISED 2017: Riigigümnaasiumilt oodatakse hariduskeskkonna parandamist

Kuigi Kuressaare linnavolikogu tegi otsuse rajada riigigümnaasium, on teema jätkuvalt aktuaalne. On pooldajaid ja on vastalisi. Toetajad näevad hariduskeskkonna paranemist, vastalised kardavad hariduse liigset koondumist Kuressaarde.

Urve Tiidus
Öeldakse, et kui sa tahad mõjutada järgmist sadat aastat, siis koolita ja õpeta, kui järgmist 50 aastat, siis istuta puid. Tuleb tegeleda sellega, et haridus koolides saaks selliseks, mida meie tulevik eeldab.

Kui vaidlus käib selle üle, kas riigigümnaasium võtab valikuid vähemaks ja kas maalaste valikud muutuvad kitsamaks, siis ärme unustame, et jutt käib 10. klassi lastest, kellel on võimalik käia koolis kodust kaugemal. Uue omavalitsuse peamine ülesanne on tagada sellised transpordiühendused, kus keegi ei märkagi, et hommikul tuleb sõita gümnaasiumisse ja õhtul tagasi, või saab linnas ka ööbida.

Saaremaal on seni antud väga head haridust ja üldhariduskoolitust ning meil ei ole mitte midagi nuriseda. Saaremaal õppimine on olnud trump ülikooli sissesaamisel või ametikoolis jätkamisel. Usun, et riigigümnaasiumi ehitamisega ei tohiks see olukord muutuda.

Probleem on muidugi selles, et meil on välja kujunenud kaks suurt kooli, kus on väga tugevad liidrid, kus on oma kultuur ja oma väärtussüsteem ning kes omavahel konkureerivad, ja see omakorda tugevdab tulemusi. See on üks keerukas koht lahendamiseks.

Teatud vanuseline erinevus põhikooli- ja gümnaasiumiastme lastel on. On siiski ka väga palju praktilisi näiteid, kus 10.–12. klass peavad koos olema. See tekitab ühise kultuuri ja keskkonna.

Inga Teär
On kahetsusväärne, et seni on jäänud mulje, et riigilt tahetakse lihtsalt raha kätte saada. Mina vaataksin, milliseid võimalusi see annab. Terve Eesti on kaetud riigigümnaasiumidega ja meil peaks olema tarkust jälgida, kuidas neil läheb, et vältida vigu, mida teised on teinud. Teeme nii, et Saaremaa oleks parim, ja ruumi selleks on päris palju.

Teoreetiliselt peaks riigigümnaasium selle hirmu maha võtma, et lapsed hakkavad gümnaasiumisse saamiseks maalt linna kooli tulema ning lapsevanemad panevad selleks oma lapsed viiendas-kuuendas klassis ja ka varasemas astmes linna kooli. Valikuvõimalusena jääb ka väga tubli täiskasvanute gümnaasium.

Tiit Tilk
Pooldame riigigümnaasiumi, sest ääremaade koolide lahendused ei saa olla traditsioonilised, kuna liiga väikseid koole ei ole võimalik ülal pidada. Me pigem leiame, et algkooliastmed võiksid käia läbi koduõppe, mis oleks ka koostööline, kus saadakse vahel kokku, et laps päris üksi ei oleks. Koduõppel olev õpilane on seotud ka mõne kooliga, sest paratamatult peab ta järgmises õpiastmes jätkama teistsuguses struktuuris.

Ja kui see kõik hästi läheb, siis algul võiks koduõppeline vorm olla esimesed neli aastat ja võib-olla saab seda hea koostöö tulemusel ka pikendada. Samas võiks toimida ka õpetajate rotatsioon, et lastel oleks huvitav ja põnevust rohkem.

Inforuum on läinud nii kiiresti muutuvaks, et vana koolikorraldus ei ole tänapäeval enam kõige parem ja selles tähenduses tuleb mingil hetkel ääremaalt ikkagi linnakeskkonda lahkuda. Ja kui siis on ees ootamas hea tasemega gümnaasium, on see väga hea.

Kalmer Poopuu
Põhikooli tase peaks jääma kodukoha lähedale. Samas on sellel jälle plussid, kui riik võtab gümnaasiumi rahastamise üle, sest siis on igas Eesti piirkonnas sama tase. Samas läks selle otsustamisega Saaremaal nii kaua aega, kuna meil on Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi näol olemas kaks tugevat kooli ja kummalgi on oma traditsioonid. Oleks hea, kui uus kool suudaks need üle võtta. Ja ega õpetajad ei hakka seal käima väina tagant, need on ikka omad saarlased.

Teine asi on see, et valda jääb ka Orissaare gümnaasium alles ja kuidas Ida-Saaremaal hakkab konkurents toimima. Kui laste poolt vaadata, on oluline õpikeskkond. Alates 10. klassist on nad juba täiskasvanud inimesed ja keskkond on omataoline.

Arvan, et riigigümnaasiumis annab suhtlemine ja sotsiaalne lävimine palju juurde. Samas on ta jälle nii, et kui Kuressaarde jääb kolm põhikooli, siis kas see ei tõmba lapsi maakoolidest ära, linna mahuvad praegu kõik.

Kõikidel lastel on võrdne võimalus saada gümnaasiumisse, ükskõik kus kohas on nad oma põhihariduse saanud. Aga samas jäävad linna Vanalinna kool, SÜG ja KG alles. Neil on kohtade arv nii suur ja suurlinnatuled hakkavad meelitama.

Liina Jürisson
Me pooldame, et õpivõimalused ühtlustuvad. Ma loodan, et riigigümnaasiumi loomine annab kahe tekkiva põhikooli õpilastele võrdsed õpitingimused ning võimaluse ka nendele lastele, kes on erivajadustega ja õpihäiretega, sest see on hetkel puudulik. Koolid saavad parema ruumikasutuse.

Daniel Mereäär
Tuleb kaaluda plusse ja miinuseid. Olen rahva hulgas kuulnud sel teemal rahulolematust, kuna neile on jäänud mulje, et riik sõidab teerulliga üle. Võetakse vastu otsuseid, kus tekib tunne, et inimestega ei ole asja arutatud ning valitsejate ja rahva vahel on lõhe. On ka olemas oht, et toimub liiga suur hariduse tsentraliseerimine. Võib juhtuda see, et kui kõik käivad Kuressaares koolis, siis teiste piirkondade elu hääbub.

Kuressaares võiks olla kaks gümnaasiumi, üks riigi oma ja teine kasvõi erakätes olev, et õpilastel oleks suuremad valikuvõimalused. Me tahame, et kõigil lastel on olemas võimalus saada gümnaasiumiharidus.

Margus Kuusk
Ühtepidi on riigigümnaasium õige, aga teistpidi peab jääma valikuvõimalus. Parem, kui see on Saaremaal, ja kui Orissaare gümnaasium alles jääb, siis on see olemas. Eriti just maalaps vajab rahulikumat keskkonda. Aastaid tagasi oli see barjäär väga suur, maalapsel kulus linnas sisseelamiseks kaua aega.


KOMMENTAAR
Kärla põhikooli direktor Jaan Lember:

Ma ei näe, et lapsevanemad hakkaksid oma lapsi panema linna põhikooli, kuna sealt peaks olema lihtsam jätkata õpinguid gümnaasiumis. Sellistel hirmudel ei ole alust ja Kärla põhikooli põhjal ma küll seda ei näe.

Kõik sõltub sellest, millises koolis käiakse, ja meie suudame olla konkurentsis. Meil lõppes just arutelu, kuidas me järgmised aastad püsime, kõigil järgmistel aastatel on meil 115–120 õpilast. Meie koolis käib iga päev üheksa õpilast linnast. Ja meie kooli lõpetanud on olnud linnas gümnaasiumides tegijad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)