Linnapea: linna huvid on uues vallas kaitstud (10)

Linnapea Madis Kallas kinnitab linnavolikogu revisjonikomisjonile saadetud vastuses, et Kuressaare linnaeelarve vahendeid kasutatakse sarnases mahus Kuressaare linna elanike huvides ka edaspidi.

Revisjonikomisjon soovis teada, kuidas on tagatud Kuressaare linna huvide järgimine Saaremaa valla eelarve kujundamisel. Kallas vastas, et Saaremaa valla eelarve peab kajastama ühinemislepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste rahastamist ning ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepinguid.

Ta selgitas, et ühinemislepingu kohaselt jätkavad hallatavad asutused oma tegevust praegustes asukohtades ja ülesannetega, mis neil on omavalitsuste ühinemise eelselt. Näiteks on ühinemislepingus kokku lepitud, et Kuressaare Linnateater jätkab professionaalse etendusasutusena ja teatri ülalpidamist jätkatakse vähemalt samas mahus. Kuna hallatavate asutuste eelarved jäävad samale tasemele, siis keegi ühinemise tulemusena ei kaota ja olukord asutuste jaoks halvemaks ei muutu.

Saaremaa vallavalitsuse moodustamine võimaldab Kallase sõnul luua praegusega võrreldes enam spetsialiseerunud töö- ja teenistuskohti ning arvestades alampalgamäära tõusu 2018. aastal, millega kaasneb tööjõukulude üleüldine kasv, võib sellega kaasneda valitsemiskulude kasv. Valitsemiskulud moodustavad linna kogueelarve mahust siiski vaid marginaalse osa (ligikaudu 10%). Majandamiskulude planeerimisel arvestatakse kaupade ja teenuste hindadega, nende teadaolevate muutustega ning lepinguliste kohustuste täitmisega.

Kallas juhtis tähelepanu ühinemislepingu lisas 2 toodud prioriteetsete investeeringute nimekirjale, mis võetakse aluseks Saaremaa valla eelarve investeerimisobjektide valikul. Nimekirja kuuluvad neli Kuressaare linna objekti kogumaksumusega 8,3 miljonit eurot (Kuressaare Pargi lasteaed, Kuressaare Tuulte Roosi lasteaed, Kuressaare linnastaadioni II etapp / multifunktsionaalne rekreatsioonikeskus ning Pihtla tee, Talve tänava ja Raudtee tänava ristmiku ehitamine ja Talve tänava osaline rekonstrueerimine). Kuressaare linna osa on nimekirjas kõige suurem, s.o 52% kõigist investeerimisobjektidest.

Ühinemislepingu kohaselt ühtlustatakse toetusmäärad. Sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ja toetuste määrade kehtestamisel võetakse aluseks 1. juulil 2016 kehtinud kõrgeim toetusmäär. Sama põhimõte kehtib ka haridusvaldkonnas. Selle tulemusena suureneb linnas sünnitoetus 300 eurolt 380 eurole. Uue toetusena lisandub linnale matusetoetus 250 eurot, mida osaliselt rahastab riik.

Ranitsatoetus väheneb samas 200 eurolt 175 eurole. Põhjuseks siin eelnimetatud 1. juuli 2016, mil kõrgeima toetusmäärana kehtis Kuressaares 175 eurot. Tänavu tõsteti linna ranitsatoetus aga 200 eurole.

„Arvestades, et selleks aastaks on ranitsatoetused makstud ja seda ei taotleta enne tuleva aasta koolieelset perioodi, on väga tõenäoline, et ranitsatoetuse suurus tõstetakse ka Saaremaa vallas 200 eurole,“ selgitas Kallas. Kõik ülejäänud toetused on vajaduspõhised, nii on see Kuressaare linnas ka siiani olnud.

Riigieelarve eraldiste jaotamise põhimõtted ei ole Kallase sõnul veel kokku lepitud, kuid võimalik on osaliselt jätkata toetus- ja tasandusfondi raha jaotamist samadel põhimõtetel, nagu see on siiani toimunud (nt kohalike teede hoiu toetus sõltub kohalike teede pikkusest, mida on võimalik välja arvestada valdade kaupa).

Kuressaare linna huvid peaksid linnapea sõnul olema kaitstud volikogu komisjoni tasandil, kuna Kuressaarde ei moodustata kogukonna- ega osavallakogu nagu mujal Saaremaal. Kokkuvõtteks leidis Kallas, et Kuressaare eelarve vahendeid kasutatakse sarnases mahus Kuressaare linna elanike huvides ka edaspidi, kuid Saaremaa valla tegelik eelarve kujuneb hiljemalt 31. märtsiks 2018.

“Järgmise aasta eelarve koostamise olulisteks eeldusteks on uue volikogu ja valitsuse antud sisend ning maavalitsuselt üleantavate tegevuste elluviimiseks antav rahaline ressurss,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 081 korda, sh täna 1)