Lümanda keskuse autor põrmustas ümberehituse (14)

Lümanda keskusehoone arhitekt Veljo Kaasik andis selle ümberehituse plaanile hävitava hinnangu ja leiab, et hoonest jääb sel moel järele tükeldatud rümp, millel ei ole arhitektuuriga midagi ühist.

LOOTUSRIKKAD: Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld ja samas hoones tegutseva valla teeninduskeskuse haldusspetsialist Ilmar Antov loodavad vallajuhtide diplomaadioskustele, et kõik eriarvamused saaksid läbirääkimistega lahendatud.
MAANUS MASING


Eile Lääne-Saare vallale edastatud seisukohas märkis teenekas arhitekt, et ratsionaalne mõte on rekonstrueerimisplaani koostamisel viinud kahjuks groteskse tulemini. “Hoonest jäi järele tükeldatud rümp, millel seninähtu põhjal ei ole arhitektuuriga midagi ühist. Lihakeha jääkide saatus on üksikasjalikult projektis kirjeldatud – lammutatud pool maja viiakse põhiliselt Kudjape jäätmejaama (mitte surnuaiale),” tõdes Kaasik.

Arhitekt nentis, et omal ajal hoonet projekteerides jäi tal “klassitsistlik ideaal” saavutamata. “Sellest teelolekust on sama loogikaga võimalik veel tagasi minna, konserveerides või eemaldades käigust (ütleme ka lammutades) praegu mittevajalikke hooneosi, kuid jättes nad ikkagi ooteseisundisse, võib-olla ka uusi aegu ootama. Kuid see mõttekäik vajab arhitektuurset projekti,” arutles ta.

Saarte Häälele ütles arhitekt, et nägi temale tutvumiseks saadetud materjalides lahendust, kus oli nagu noaga plaadikoogist väljalõigatud ruume ja ruumigruppe. “Nägin vaid korruste plaane, puudusid vaated, lõiked. Võib-olla oli see osa projektist, aga tegutsemisviis oli fikseeritav,” sõnas ta.

Huvitav nüanss kogu asja juures on see, et vallavalitsus võttis hoone autoriga ühendust alles sel teisipäeval, 19. septembril, pärast seda, kui muinsuskaitseamet, kellele keskusehoone ehitusluba oli kooskõlastamiseks saadetud, juhtis tähelepanu asjaolule, et dokumentide hulgas ei ole hoone arhitekti seisukohta.

Muinsuskaitseamet annab oma hinnangu Lümanda keskuse ehitusloale tuleval nädalal. Ameti Saaremaa inspektor Rita Peirumaa ütles Saarte Häälele, et hoonet pole 20. sajandi arhitektuuri näidisena muinsuskaitse alla küll võetud, kuid päevakorrast see maas ei ole. Veljo Kaasiku sõnul on kaitse alla võtmise teema tänavu paaril korral ka tema kõrvu jõudnud.

Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld ütles Saarte Häälele, et Lümanda rahvas ootab keskusehoone uuendamist pikisilmi. Seda enam, et majas on koos kõik, alates kultuuri- ja sporditööst lõpetades noortekeskusega. Uue keskuse esimese võimaliku ruumilahenduse panid ühiselt kokku needsamad praegu majas töötavad inimesed, kuid seda, kui palju nende ideedest lõplikus variandis alles jääb, ei osanud Põld arvata. “Rahakott on see, mis paneb asja paika,” tõdes ta.

Vallavalitsuselt lehe trükkimineku ajaks kommentaari saada ei õnnestunud.


Lümanda keskusehoone

Lümanda keskusehoone valmis 1984. aastal Lümanda sovhoosi tellimusena. Tolleaegsele vajadusele vastavalt pidi hoone sisaldama sovhoosi kontorit, vaatesaali koos klubiruumide ja baariga ning meditsiinilise teeninduse ruume. Seega oli tellitud rida eri funktsioonidega ja eraldi sissepääsu nõudvaid hoonegruppe. Kuidas võiks arhitekt läheneda ülesandele maatingimuses, kus (peale sovhoosi korterelamute ) puuduvad analoogsed suurt mahtu nõudvad hooned. On talud, kus eri funktsioonid on jaotatud eri hoonete vahel, ning eri stiilis, kuid rangelt sümmeetrilised mõisahooned (Lööne mõis). Arhitekt peaks justkui sümmeetrilisest mõisahoonest eeskuju võtma, kuid asukoha loogika, mis nõuab sissepääse ühelt küljelt, ning arvestamine ilmakaartega sunnivad ranget sümmeetriat eirama. Tulemus on tahtlikult vajakajäämistega hoone mahus, mida on korvama kavandatud sümmeetriat igatsevad püloonid.

Veljo Kaasik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 203 korda, sh täna 1)