Muhu vald esitas ettepanekud väärtusliku põllumajandusmaa kohta (2)

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu, mis käsitleb väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja kaitsemeetmeid. Muhu vald ei ole kõige eelnõus kavandatavaga nõus ja saatis ministeeriumile oma ettepanekud.

“Näeme seda, et antud eelnõu on natuke liiga jäik,” ütles Muhu valla maa- ja planeeringunõunik Pille Tamm. “Põllumajandusmaa kaitsmine on vajalik, aga küsimus on selles, kuidas seda teha: kas keelata ära igasugune tegevus või teatatud tingimustel midagi lubada.”

Muhu valla üldplaneeringus on ka praegu sätestatud väärtuslikud põllumaad, mida üldjuhul ei hoonestata. Samas on vallale antud võimalus langetada kaalutlusotsus ja teha selle kaudu erandeid. “Seda on vald mitmel korral kasutanud, kui näeb, et kuhugi põllu serva on võimalik rajada hoonestust nii, et see põllu pinda oluliselt ei vähenda ja põllu harimist keerulisemaks ei muuda,” rääkis Pille Tamm. Eelnõu kohaselt kohalik omavalitsus selliseid erandeid enam teha ei saa ja endale pole riik eriti võimalusi jätnud, nentis Muhu valla maa- ja planeeringunõunik.

1 hektar on liiga väike

Üks olulisemaid punkte eelnõus on Pille Tamme hinnangul põllumaade määramisega seonduv. Eelnõu sätestab, et väärtuslikku põllumajandusmaad ei tohi metsastada ega lasta metsastuda looduslikul teel. Ehk siis ei tohi sellele maale istutada puid ega tohi sel lasta ka võssa kasvada.

“Kuidas tagatakse nimetatud nõudest kinnipidamine, kui maaomanik ei soovi või mingil põhjusel ei saa maad põllumajanduslikul eesmärgil kasutada?” küsib Muhu vald maaeluministeeriumile saadetud kirjas. Eelnõu keelab küll võsastumise, ent sõnagagi ei mainita, kuidas tagada nõudest kinnipidamine.

Eelnõu defineerib riikliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiivi pindala alammääraks 1 ha. Muhu vallavalitsuse hinnangul võiks alammäär olla kõrgemal, sest ka lahustükina eraldi asetseva 1–2 ha suuruse põllumaamassiivi tänapäevase tehnikaga harimise majanduslik efektiivsus on küsitav.

Eelnõu sätestab, et põllumajandusmaa riikliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muhu vald peab vajalikuks, et enne põllumajandusmaa massiivi riikliku tähtsusega põllumajandusmaaks tunnistamist tuleks see kooskõlastada kohaliku oma­­valitsusega. Nii väheneks võimalus, et riikliku kaitse alla võetakse põllumajandusmaad, mis näiliselt vastavad kõikidele parameetritele, kuid tegelikult ei ole põllumajandusmaana kasutatavad või on teada oluline avalik huvi nende maa-alade kasutamiseks mingil teisel eesmärgil.

Auk elamuehituseks

Seadusemuudatus seab eesmärgiks välistada ilma kohaliku omavalitsuse kontrollita väärtusliku põllumajandusmaa hõivamine ehitusseadustiku mõistes nii-öelda vaba ehitustegevuse kaudu. Muhu vald juhib aga tähelepanu, et eelnõu ei täida täielikult oma eesmärki, kuna jätab võimaluse rajada väärtuslikule põllumaale alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguseid elamuid ning elamu teenindamiseks vajalikke hooneid ilma kohaliku omavalitsuse teadmata.

Juhul kui põllumajandusmaa massiivi koosseisu kuuluva katastriüksuse sihtotstarve muudetakse muuks kui maatulundusmaa, peab kohalik omavalitsus teavitama sellest põllumajandusametit. Vähemalt hajaasustuspiirkonnas paneb see Muhu valla hinnangul kohalikule omavalitsusele kohustuse teavitada põllumajandusametit valdavast osast sihtotstarvete muutmistest, kuna kõne all ei ole mitte ainult väärtuslikke põllumajandusmaid sisaldavad katastriüksused, vaid kõik katastriüksused, mis kasvõi osaliselt kattuvad ükskõik millise põllumassiiviga. Muhu valla hinnangul oleks mõistlikum lahendada info liikumine läbi infosüsteemide ristkasutuse. See vähendaks kohaliku omavalitsuse ametnike koormust ja tagaks ka selle, et põllumajandusmaa massiivide andmed oleksid ajakohased.

Pille Tamme sõnul peaksid omavalitsused rohkem reageerima ja kooskõlastusringil olevatesse seaduseelnõudesse palju tõsisemalt suhtuma. “Et seadused tuleksid mõistlikumad, sest seaduste koostamise juures on inimesed, kes pole kohaliku omavalitsuse tööga nii hästi kursis,” tähendas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 314 korda, sh täna 1)