Aive Kesküla: see on Rauni POÜ tiitel

Kümnendat korda väljaantud Saare maakonna aasta põllumehe tiitli pälvis esmakordselt naine, Rauni POÜ juht Aive Kesküla.

TÄNULIK: Heameel on Aive Kesküla sõnul alati, kui maaeluga seotud inimesi, eriti spetsialiste ja põllumajandusjuhte tunnustatakse.
Maanus Masing


“Nimetan ise seda tiitlit kolleegide tunnustuseks ja minu meelest pole see ainult mulle, vaid see on Rauni POÜ tiitel,” ütles Aive Kesküla usutluses Kadi raadiole. Heameel on Aive sõnul alati, kui maaeluga seotud inimesi, eriti spetsialiste ja põllumajandusjuhte tunnustatakse. “Tegelikult on see ikkagi tähtis, et meid märgatakse, põllumehi ja põllunaisi, kes me lõppkokkuvõttes toodame toitu,” rääkis ta. “Eesmärk pole ju põllul kombainiga sõita või roobiga laudas käia, vaid toota Saaremaa võile ja juustule head toorainet.”

400-pealise lüpsikarjaga ja ligi 1000 ha suuruse haritava maaga on Rauni POÜ Saaremaal suurim põllumajandusettevõte, mida juhib naine.

Nimi kerkis esile

Kui Aive saatejuht Tõnis Kipperi küsimustel vastates leidis, et küllap on Rauni aasta põllumehe žüriile silma jäänud alles viimasel ajal, siis nii see kindlasti pole. Aive Kesküla nimi kerkis tõsise pretendendina aasta põllumehe nimetusele esile kohe pärast uue lauda valmimist 2013. aastal ning oli seda ka järgnevatel aastatel, ent Eestis võimust võtnud piimanduskriis tõi püünele teiste valdkondade tublid tegijad.

Kesküla puhul on kõige enam esile tõstetud uue lüpsilauda ehitust Väljakülas. 2013. aastal valmis ehitatud lüpsilaut oli ühistule väga raske “sünnitus”. Detailplaneeringu menetlemisest lauda valmimiseni kulus seitse aastat, ehkki esialgu loodeti see katuse alla saada 2008. aastaks.

Esimese asjana läks vett vedama robotlauda kontseptsioon, kuna pank pidas seda liiga kalliks ja soovitas mõelda odavamale lahendusele. Kogu plaan jäi ootama uut investeeringutoetuse taotlusvooru, millest raha saamine polnud sugugi kindel. Meeleolu oli depressiivne, mingi periood oli Aivet väga raske tabada.

Räägiti Rauni ühistu võimalikust lõpust, kuni pärast kõiki vintsutusi otsustas saatus korraga seda kanget naist soosida. Poole aastaga valmis uhke vabapidamisega laut, torusselüpsilt mindi üle platsilüpsile. “Siis nägin, kuidas inimesed ohkasid kergendatult, et me lähme ikkagi edasi,” meenutab Aive ühistu töötajate hulgas tekkinud pingelangust. Nüüdseks on Rauni ühistul juba uued laienemismõtted.

Keeruliseks kujunenud laudaehitusega lõpuni minema ajendas Aivet ikka veel meeles püsiv kuupäev 7. november 1999, mil Rauni ühistu tollane juht tegi talle ettepaneku võtta ühistu juhtimise vastutus oma õlule.

“Hiljem olen palju selle peale mõelnud ja seda ka kahetsenud, aga nüüd on mul hea meel,” tõdeb Aive Kesküla, kelle sõnul käivad tõusud ja langused elu juurde. “Elus olen tähele pannud, et kõik läheb mööda, et hea läheb mööda ja et halb läheb mööda.”

Üsna pea pärast Rauni uue lauda valmimist oli saatusel piimatootjatele varuks uus proovikivi – 2014. aastal jõudis kogu Eesti piimatootmine ajaloo rängimasse kriisi, mis kestis kaks aastat. “Ütlesin siis, et meil on farm olemas ja me ei saa mingil juhul mõelda, et me lõpetame või muudame oma kurssi,” meenutab Aive Kesküla. “Meil oli peal laen ja PRIA toetus ning viis aastat tuli ikkagi seda tootmissuunda jätkata.”

Väärib tunnustust, et Aive Kesküla poolt uue laudaga seoses väljakäidud toodangunumbrid lehma kohta on ilusasti saavutatud. Lubatud tõus 7000 kilolt 9000 kilole on saavutatud, toodanguga lehma kohta ollakse Tõnu Posti ja Ülar Tänaku järel kolmandal kohal.

Vissivõistlustel edukad

Boonusena tuleb esile tõsta Rauni lehmade edukat esinemist Saaremaa vissivõistlustel. Juba mõnda aega Kõljala ja Kärla piimatootjate vaheliseks maavõistluseks kujunenud Saarte Vissil on Rauni juba kaks aastat järjest napsanud pjedestaali kõrgeimaid kohti. Viimati saadi mustakirjude lehmade arvestuses lausa kaksikvõit. Aive Kesküla leiab, et nende heale esinemisele aitab kaasa vabapidamislauda kasutuselevõtt mõni aasta tagasi, mis on parandanud loomade välimikku.

Pika aretustöö kõrval pälvivad ettevõtte juhi tunnustuse noored spetsialistid, loomakasvatusjuht Ats Raud ja taimekasvatusjuht Tanel Kirst, kes mõlemad on ühistule õnnestunud leiud.

Saaremaale sattus Aive kohe pärast Eesti põllumajandusülikooli lõpetamist 1992. aastal Pöide veterinaari Kuno Virga ettepanekul. Üliõpilasena oli Aive Pöide kandis Kuno Virga juures loomaarstipraktikal, mistõttu oli koht tuttav ja pakkumise vastuvõtmine ei nõudnud liigset kõhklemist.

“Kuna mu oma kodukandis mingit põllumajandust ei olnud, siis oleksin pidanud ikkagi ise endale töökoha otsima,” räägib Aive. “Selles mõttes läksin kergema vastupanu teed, et mind kutsuti.”

Aive arvab, et ka 35 aastat pärast Saaremaale kolimist ei saa ta ennast ikka veel saarlaseks tituleerida. “Ma olen ikka sealt Peipsi äärest, aga ma elan Saaremaal ja proovin midagi selle kogukonnale pakkuda oma oskustega,” räägib ta.

Aive leiab, et siinse rahvaga suhete loomist ja kiiret sisseelamist on soodustanud loomaarsti töö, mis võimaldas kohaliku rahvaga usaldusliku läbikäimise tekitada. Muuseas, loomaarstina tegutseb aasta põllumees Rauni ühistus ka praegu.

Aive Kesküla on üles kasvanud Jõgevamaal Lümati külas Kallaste linna külje all. Linna kodulehelt saame teada, et Kallaste asub Peipsi läänekaldal, maalilisel liivakivipaljandil, mis kohati tõuseb kuni 11 meetrini üle järvepinna. Kallastes on sündinud helilooja Eduard Tubin ja see Peipsi-äärne pankrannik on tõesti kaunis.

“Küll on kaunis see Kallaste rand, kõrgete punaste kaljude all, lainetab Peipsi,” on kirjutanud Saaremaa luuletaja Aira Kaal. Seega ülistab Pöide kandist pärit Aira Kaal rannikut, kust on pärit meie tänase loo kangelane, kes omakorda ehitas oma elu üles luuletaja koduradadel.

Aive Kesküla lapsepõlv jäi aega, kui Peipsi-äärne rahvas usinasti Leningradi turule kurki kasvatas. Tööd rabati pööraselt, teenistuse üle kurta ei saanud.

“Lapsepõlvest on meelde jäänud töö – küll olid kurgid, küll heinategu, küll kõplamine,” räägib aasta põllumees, kelle sõnul kulus tema kodupaiga ettevõtlikuma rahva riigitööst vaba aeg suuresti just Vene suurlinna turule põllusaadusi kasvatades ja seal müües.

2013. aastal uue lauda käivitamise ajal olid ühistu juhil käed-jalad tööd nii täis, et kuu aega jutti jõudis ta koju alles voodisse mineku ajaks. “Kõik oli uus ja huvitav ning see liitis hästi ka meeskonda.”

Puudub selge piirjoon

Töö ja vaba aja vahel puudub Aive elus selge piirjoon ka praegu. “Olen ikka arvanud, et ma ei käi üldse tööl, vaid et see ongi minu elu,” räägib naine, kes oma sõnul ei taju ühistu juhtimist töölkäimise või kohustusena. “See on elustiil, kuigi on raskemaid ja kergemaid aegu.”

Samas ei ole Aive oma lapsi põllumajandusse meelitanud, soovides neile ehk pisut kergemat elu, abikaasa Alvar on aga Tagaverel tubli maasikakasvataja.

Õhtul televiisori ees võtab Aive mõnigi kord vardad kätte ja koob sokke. Kudumine on rahustav tegevus, mille tulemusel sünnivad ühtlasi vajalikud sokipaarid. Kunagi nooremas eas luges Aive palju luulet, ent praegusel ajal tal raamatute vastu erilist tõmmet ei ole.

Vahel laenutab ta raamatukogust midagi Loomingu Raamatukogust ja loeb pisteliselt mõnd lõiku. “Mind on elus edasi kandnud nii mõnedki luuletused, nii mõnedki tsitaadid ja mõtteterad, mis annavad jõudu,” räägib Aive Kesküla. “Ma tunnen, et rohkem kui ühel hobusesalvil või tabletil on sõnal hea mõju ja jõud.”

Agronoomi tütrena on Aivel­ põldudega oma suhe. Mida aastaid lisandub, seda sagedamini seisatab ta juulikuise viljapõllu ääres. “Vaatan, kui ilus­ti ta heliseb ja mängib, kuidas ta lainetab, see on üks ülev moment.”


AIVE KESKÜLA

Sündinud 2.04.1966 Lümati külas Pala vallas
HARIDUS
Ranna 8-klassiline Kool (Jõgeva maakond) 1973–1980
J. Liivi Nimeline Alatskivi Keskkool 1980–1984
Arkna Loomakasvatuse Kool (1-aastane kursus)1985–1986
Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1987–1992, loomaarst

TÖÖ
J. Gagarini Nimeline Näidissovhoos Viljandi maakonnas Viiratsis 1986–1987, seemendustehnik
Pöide Sovhoos 1992–1993 loomaarst
K. V. Veterinaaria 1993–1995 loomaarst
Rauni Põllumajanduse OÜ alates 1.07.1997 loomaarst  ja seemendustehnik, alates 15.11.1999
lisaks juhatuse esimees

PERE
Abikaasa Alvar Kesküla, poeg Karl Kesküla, tütar Helerin Kesküla

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 592 korda, sh täna 1)