Sõidueksam lihtsamaks, jah või ei? (13)

Kuna statistika näitab, et rohkem kui pool juhiloa taotlejaist kukub B-kategooria sõidueksamil läbi, plaanivad maanteeamet ja Eesti autokoolide liit olukorda parandada. Üks ettepanek on minna üle kompetentsipõhisele hindamisele – kui sõidueksami tegija teebki vigu, ent üldiselt tuleb sõiduga hästi toime, siis ta läbi ei kuku. Eksamil läbikukkunu peaks aga enne uuesti proovima minemist võtma vähemalt kaks sõidutundi. Koolituse teooriaosa läbimisel ei peaks õpilane aga teooriaeksami tegemiseks ootama kooli lõppu, samuti saaks ta kohe planeerida endale sõidueksami aja. Mida arvavad neist ettepanekutest Saaremaa sõiduõpetajad?

Erki Kuusk,
Ereston OÜ juhatuse liige, sõiduõpetaja:

Meie autokoolis on sõidueksamilt läbisaanute protsent 80. Läbi kukkuma kipuvad need, kes on kunagi varem tunnistuse kätte saanud, aga ei ole mingil põhjusel eksamile läinud. Ühel hetkel hakkavad nad ise pusima, kukuvad esimesel korral läbi ja otsivad ikka mind üles. Sõiduoskus on muidugi põhialus, sellest hakkab asi pihta. Inimene peab oskama sõita, auto käsitsemine ei tohiks teda liikluses segada.

Ma ei ütleks, et praegu eksamitegijaga liiga ranged ollakse. Ja mingit norivat suhtumist ma täheldanud ei ole. Kui õpilane on läbi kukkunud, siis tema enda vigade tõttu. Eks ma ole kuulnud ka õpilaste repliike, aga alati ei saa neid asju vaadata õpilase seisukohast.

Eksaminaator vaatab sõitu kui tervikut. Kui tervik on ilus, ega siis sellest mingit probleemi tule, kui ka mõni väiksem apsakas juhtub. Väiksemateks vigadeks, apsakateks peetakse näiteks seda, kui ununeb suunatuli korra sisse lülitamata või mootor välja sureb. Kohalt võtu korral on mootori väljasuremine mõistetav – auto on ju võõras ja õppeautodel kipuvad sidurid teinekord kulunud olema. Muidugi on selle vastu ka rohi olemas – õpilane peab siduri aeglaselt üles tooma ja tajuma seda kohalt võtmise momenti.

Kui õpilane aga mingi suure vea teeb, näiteks stoppmärgi alt läbi sõidab, on see ilmselge tähelepanematus. Minu teada on õpilane sel puhul kohe läbi kukkunud. Stoppmärk on küll selline asi, mis ei tohi kahe silma vahele jääda. Liiklusmärke peab juhiloa taotleja ikka märkama ja nende tähendust mõistma.

Kas eksamil läbikukkunu peaks tegema kohustuslikus korras vähemalt paar sõidutundi, enne kui uuesti eksamile läheb? Muidugi, sõitmise harjutamine ei ole kunagi liiast. Üldiselt tulevad läbikukkunud lisasõidutunde võtma ka praegu – kes läbi kukub, otsib tavaliselt mind üles. Vaatame, mis on vajaka jäänud ja harjutame seda.

Maanteeameti eksaminaatorid on piisavalt ette valmistatud ja oskavad asju ette näha. Kui eksamineerid, pead oskama ette näha, mida see sinu öeldud jah tulevikus kaasa toob. Kui see jah-sõna on antud, siis peabki sõiduõpilane olema piisavalt ette valmistatud ja suuteline iseseisvalt autojuhina liikluses osalema. Kui eksamineerijale jääb aga midagi silma, mis lubab selles kahelda, siis peaks eksamineeritav küll sõidutunde lisaks võtma.

See ettepanek, et teooriaeksami võiks teha kohe pärast teooriamooduli läbimist, tuli sellest, et eksamijärjekorrad on nii pikad. Kui õpilane saaks teooria­eksami kohe ära teha, saaks ta end ka kohe sõidueksami järjekorda panna. Seni on teooriat ja sõitu võetud kui tervikut ja kui mõlemad eksamid on sooritatud, loetakse ka autokool lõpetatuks. Kuigi teistsugune korraldus tunduks pisut harjumatu, siis miks ka mitte – kui teooriaosa on läbi võetud, on õpilane selle omandanud ja võiks tõepoolest eksamile minna.

Taavo Tenno,
autokooli omanik ja sõiduõpetaja:

Maanteeameti statistika järgi kõigub eksamilt läbisaanute protsent, kes on õppinud meie autokoolis, 70 ligi. See protsent on võrreldes mandri autokoolide näitajatega päris kõrge. Seega ma ei näe, et oleks vaja midagi nii kangesti torkima hakata. Pigem on see siiski mandri probleem.

Suhtun neisse ettepanekutesse praegust korraldust muuta natuke skeptiliselt. Iseenesest pole see tõesti halb mõte. Omaette küsimus on see, kuidas seda teostada ja kui keeruliseks see protsess autokoolide jaoks läheb. See ei tohiks paberimäärimist veel juurde tuua. Kui rääkida, et eksaminaatorid on liiga ranged – kui range on range? Vahel tundub tõesti, et minnakse natuke liiale. Peaks vaatama, kas inimene oskab sõita või mitte, mitte nokkima iga väikese asja kallal. Aga eks eksamineerijad ole ka erinevad.

Kui eksamitegija stoppmärgi alt läbi sõidab, on see väga raske viga. Sellist asja, et eksamineerija ütleks tee ääres stopp­märki nähes eksamitegijale “sõida sealt läbi!”, üldiselt ei ole. Ma vähemalt loodan, et ei ole.

Kui eksamitegija ühesuunalisel teel korra eksis ega seadnud sellega kedagi ohtu, siis eksaminaator võiks lasta tal sealt uuesti läbi sõita ja vaadata, kas inimene seekord paneb märki tähele. Üldjuhul lõpetatakse aga eksam kohe ära, põhjendades, et tegemist on räige rikkumisega. Sellega kukub ka eksamil läbisaanute protsent. Aga seda juhtub pigem mandril. Osa muidugi võtab enne eksamit sõidutunde, ent on ka selliseid, kes arvavad, et on kõvad sõitjad, lähevad eksamile, kukuvad seal läbi ega julge enam õpetajale helistada. Nii nad jäävadki pendeldama – aina uuesti eksamit tehes ja läbi kukkudes.

Teooriaeksami tegemine kohe pärast teooriaosa lõppu oleks mõnes mõttes hea võimalus, aga paneks autokoolid keerulisemasse olukorda, nõudes rohkem planeerimist. Samas on see teostatav. Iseasi, kuidas see tööle hakkab. Mina arvan siiski, et ainult eksamite tegemise korralduse muutmisest ei piisa. Üks probleem on pikad eksamijärjekorrad. Öeldakse küll, et järjekorrad tekivad eksamilt läbikukkujate tõttu. See on ehk üks põhjus. Teine põhjus on pigem see, et maanteeametil ei ole piisavalt palju eksaminaatoreid. Süsteemis on tarvis midagi ette võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 466 korda, sh täna 1)