Noored ei istu rämpstoitu süües ekraani ees

“Soovin ümber lükata väite, et noored veedavad aega meelsamini kodus arvuti taga rämpstoitu süües kui sporti tehes,” kirjutab Eerik Poopuu (pildil), kes tänavu lõpetas Saaremaa ühisgümnaasiumi ja õpib praegu ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Poopuu kuulub ka jalgpalliklubi FC Kuressaare esindusmeeskonda.

Viimases gümnaasiumiklassis tegin uurimistöö, et selgitada, milline on SÜG-i gümnasistide füüsiline aktiivsus, kas kehalise kasvatuse tundi peetakse vajalikuks ning kui suur on õpilaste rasvumus. Teema leidsin kiiresti – olin ju kehalise kasvatuse tunnis tähele pannud, et noortel puudub korralik vorm ja sportlikud võimed.

Kas tõesti on noorte füüsiline aktiivsus aastate jooksul vähenenud ja söömisharjumused halvenenud, nagu sageli arvatakse?

Oma uurimuse tarvis viisin kaasõpilaste seas läbi internetiküsitluse, millele vastas 102 õpilast. Ankeet koosnes kümnest küsimusest, millest osa olid valik- ja osa avatud vastustega küsimused. Osa küsimuste puhul olid õpilased üksmeelsed, ent leidus ka selliseid, milles tekkisid lahkarvamused ning kus iga vastus oli omamoodi lahendus.

Tundsin huvi, kui suur on kaasõpilaste füüsiline koormus pärast kooli ehk kas nad käivad spordiringides, ja kui ei käi, siis miks. Lisaks küsisin trennide regulaarsuse ja selle kohta, kus noor kooliajal elab. Samuti uurisin, kas füüsiline koormus parandab vastaja enesetunnet, kas õpilased jälgivad oma toitumist ja kui sobilikuks peavad nad kehalise kasvatuse tunni õppekava. Lisaks soovisin, et kirja pandaks ka oma kehamassiindeks – et teada saada, kas gümnasistide seas esineb rasvumist.

Kehalise tund on vajalik

Esmalt esitasin noortele küsimuse, kas nad käivad regulaarselt sporditrennis. Sellele vastas pool õpilastest eitavalt. Põhjustena toodi ajanappus, soov tegelda spordiga üksi, olemasolevate trennide sobimatus ja ka tahtepuudus. Lisaks oli osale noortest probleemiks elukoht – 27% vastanutest elas kooliajal maal. Trennid lõpevad aga tihtipeale õhtul hilja, seetõttu on keeruline kojusõiduks transporti leida. Lõpetab ju enamik busse liinidel sõitmise enne kella seitset.

Noorte käest, kes trennis käisid, küsisin, mitu korda nädalas nad seda teevad. 51-st trenniga tegelenust 19 käis trennis kaks korda nädalas. Kolm korda nädalas trennis käijaid oli 11, neli korda käis kaheksa noort. Neid noori, kes tegid trenni vähemalt viis korda nädalas, oli 13.

Ehkki regulaarselt käis sporditrennis ainult 51% vastanutest, pole peaaegu ükski noor oma keha eest hoolitsemist unarusse jätnud. Paljud teevad ise trenni: käiakse jooksmas, jõusaalis või sõpradega palli mängimas.

Ankeedile vastanud õpilastest vastas enamus ehk 91% õpilastest, et kehaline aktiivsus parandab meeleolu, tõstab enesekindlust, suurendab keskendumisvõimet, vabastab stressist, lõdvestab, rahustab ja toob parema une. Päikesepaistest ammutatakse head tuju ja energiat – seda kõike kinnitavad ka arvukad terviseteemalised kirjutised.

102 vastanust vaid 9% ei pane rõhku oma kehalistele võimetele.

Kuidas noored kehalise kasvatuse tundidega rahul on? Vastustest selgus, et 75 õpilast on rahul. Õpilaste meelest on positiivne, et ilusa ilma korral toimuvad kehalise kasvatuse tunnid väljas.

“Kehkatundidega” rahulolematud 27 gümnasisti leidsid aga, et selle aine õppekavas võiksid toimuda muudatused.

Ülekaalulisi on vähe

Noorte arvamused olid erinevad ja on selge, et kõigi soove täita ei saa. Õpetajad peavad jälgima ka haridus- ja teadusministeeriumi väljatöötatud õppeplaani.

Mul on heameel tõdeda, et füüsiline aktiivsus ja sealhulgas kindlasti kooli kehalise kasvatuse tunnid on noorte arvates olulised.

“Suuremal osal meist on mingil eluhetkel olnud isu ebatervisliku toidu järele. Olgu selleks šokolaad, sõõrikud, soolased snäkid või jahutooted – miskipärast ei jäta see meid külmaks. Anname muidugi järele ka,” leiab toitumisnõustaja Erik Orgu. “Teadus on selgeks teinud, et rämpstoiduisud on märgiks, et kehal on elutähtsate mineraalide puudus.”

Kui paljud noored oma toitumist jälgivad? Küsitlusest selgus, et seda teeb 102 gümnasistist 57.

Missugune oli aga 102 vastanu kehamassiindeks? Kui palju esineb gümnasistidel rasvumist?

Küsitluse põhjal oli kehamassiindeks normi piires 87 vastajal. Alla normi oli see neljal ja üle normi 11 noorel. Ülekaalulisust esines seega vaid 11 protsendil vastanutest.

Seega võin oma endiste kaasõpilaste näitel kinnitada: need noored pole sellised, kes meelsamini veedavad aega kodus arvuti taga rämpstoitu süües kui sporti tehes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 86 korda, sh täna 1)