Ruhnlased hädas: kord on sadam umbes, siis laev katki (1)

Ruhnu laevaühenduse katkemine tormituulte ja rikete tõttu on põhjustanud sel sügisel ebamugavusi nii ruhnlastele kui ka turistidele.

EI OLE KIITA: Kapten Kaupo Kõverjala hinnangul on olukord Ringsu sadamas tänavu kehvem kui varasematel aastatel.
MAANUS MASING


Peamine põhjus on riigi tellitud laev, mis spetsialistide sõnul on sobilik pigem jõgedel sõitmiseks, kus tuul nii suurt rolli ei mängi. Lisaks on sügistuuled Ruhnul asuvasse Ringsu sadamasse puhunud harilikust rohkem muda ja sodi, mis põhjustab laevade süsteemides rikkeid.

Ringsu sadama eripärast tulenevalt tekib sadamas ummiklaine, mis muudab laeva sildumise tugevama tuule ja lainete korral katsumuseks. Sadamasse sisenemine ja väljumine on keelatud tuule tugevusega üle 15 m/s. Kui tegemist on kagu- ja lõunatuulega, on piiriks 7 m/s. Iga piiripealse tuulekiirusega merelemineku arutavad kapten ja sadama ülevaataja läbi.

Kiirkatamaraani Runö kapten Kaupo Kõverjalg sõnas, et tänavu on kaks Ruhnu reisi ära jäänud puhtalt tugeva tuule, mitte mudase vee tõttu. Küll aga tõdes kapten, et sel aastal on olukord harilikust hullem. “Kord tuli võtta korraga ette nii pump, jahuti kui ka filtrid. Mehaanik istus kolm tundi masinas ja puhastas,” nentis kapten. Ta lisas, et tuule tõttu reise naljalt ära ei jäeta ning kui seda tehakse, siis on tegemist juba tormiga.

Ringsu sadama ülevaataja Priit Kapsta ütles, et kogu sadamasse uhatud sodi on viimase kolme aasta produkt. “Jääd pole olnud, taimestik on põhjas vohanud ja tormid on selle siis lahti kiskunud ning rannikule ja sadamasse kandnud,” selgitas Kapsta. Ta sõnas, et sadam tehakse igal kevadel mudapätsidest puhtaks ja see on üsna kulukas ettevõtmine. “Ma väga ei usu, et see praegusel ajal uuesti ette võetakse, sest hooaja lõpp on üsna lähedal,” lisas Kapsta.

Sadama ülevaataja sõnul ei puuduta mudamure ainult Runöt, vaid kõiki suuremaid laevu, kellel mootorijahutus käib läbi merevee: “Samamoodi näiteks teised praamid ja ka Läti laev – neil kõigil on sama mure. Sodi on nii hakitud ja hõljuv, et kui see süsteemi satub, siis sealt neid seisakuid ja rikkeid tuleb.”

Kinnist jahutussüsteemi on oma sõnul operaatoritele ja laevaomanikule soovitanud ka Saarte Liinide sadama direktor Renno Tammleht. “Muda tekib sadamas seoses merevee soojenemisega ja kerkib veepinnale. Olenevalt tuultest on olukord mudaga sadamas igal aastal erinev – see kas koguneb rohkem sadama akvatooriumisse või kandub sadama veealast välja,” selgitas Tammleht.

“Vees olev heljum tekitab laeva jahutussüsteemis ummistusi ja see on ka põhjus, miks oleme kinnist jahutussüsteemi soovitanud, sest siis ei võta laev mootori jahutamiseks merevett. Seda soovitasime ka siis, kui laeva ehitati, kuid kahjuks ei ole soovitusi tõsiselt võetud,” lisas ta. Praegu ei ole tema sõnul lisapuhastust planeeritud ning Tammleht rõhutas, et Runö jahutussüsteem tuleks ümber ehitada kinniseks.

“Sinna Ruhnu laevale paigaldati küll paar aastat tagasi pardakingstonid, et laev võtaks vett ülevalt, aga tuli välja, et teatud lainetega hakkab ta õhku tõmbama. Siis tuldi mõttele kasutada neid vaid sadamasse sissesõidul, kuid lõpuks keelati üldse ära,” rääkis anonüümsust sooviv asjatundja. Ta lisas, et mudapunnid ujuvad ikkagi veepinnal ning ümberehitatud jahutussüsteem kuigi efektiivne ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 974 korda, sh täna 1)