VALIMISED 2017: KALLEMÄE KOOL väärib praegusest rohkemat (3)

Kallemäe kool on suur ja uhke maja, kus on lastele õppimiseks loodud suurepärased tingimused. Ometi käib seal lapsi vähe. Kas ja kuidas saaks seda maja senisest rohkem rakendada?

Helle Kahm: Kallemäe kool on keskkonnana väga hästi kohandatud, aga lapsevanemad otsustavad, kuhu nende lapsed õppima lähevad. Kui lapsevanem ei ole nõus, et ta laps läheb Torgust või Kuressaarest Kallemäe kooli, siis ei saa teda selleks sundida. Hea keskkond ei ole tema jaoks prioriteet. Tähtis on, et laps saaks käia koolis kodu lähedal.

Kairit Lindmäe: On teada, et riik annab selle kooli mingil hetkel omavalitsusele üle ja seda pakutakse Saaremaa vallale. Seda on kindlasti vaja, et selle maja baasil arendada teenuseid nendele erivajadustega lastele, kel oleks sellises keskkonnas hea olla. Seal on olemas spetsialistid, võimalused. Lahendamist vajab vaid transpordiküsimus.

Iga lapsevanem teab, mis ta lapsele hea on, ent kui tegemist on erivajadusega, kas ei peaks usaldama ka spetsialisti, omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kel on rohkem kogemusi?

Kairit Lindmäe: Siin peaks lapsevanem tegema spetsialistiga koostööd. Loomulikult teeb lõpliku otsuse lapsevanem, aga nõustamine aitaks lapsevanemal mõelda, mis on tema lapsele kõige parem. See on spetsialistide pädevus ja küsimus, kuidas edasi liikuda, et see laps saaks õige spetsialisti juurde suunatud ja õige teenuse. Last ei peaks jätma hooletusse seetõttu, et lapsevanem ei pruugi aru saada, kus ta lapsel on hea olla.

Mihkel Undrest: Meie vallas elab üks noormees, kes õpib Kallemäe koolis ja kes on seal õpitud ajaga tunduvalt muutunud – positiivses mõttes. Valla sotsiaaltöötaja rääkis sellest võimalusest ning kui selle noormehe vanemaga juhuslikult kohtusin, kiitis ta Kallemäe kooli väga. Ka meie valla poolt suur kiitus Kallemäe koolile – see peaks kindlasti jätkama.

Katrin Keso-Vares: Kallemäe kool on meie maakonna jaoks nii suur pluss. Olmeprobleeme seal ei ole, keskkond on väga hea. Oleme sinna saatnud lapsed, kel on väga raske suures koolis toime tulla. Need lapsed, kes on oma varasemas koolis olnud kogu aeg tõrjutud ega tulnud seal toime, on Kallemäel tublid, saavad seal eduelamuse. Sealsed töötajad ja õpetajad on kõik saanud vastava koolituse, nende suhtumine on väga inimlik, nad oskavad lapsi toetada.

Helle Kahm: Olulised on aga transpordiühendused, et lapsed saaksid seal koolis käia. Samuti on tähtis lapsevanemate nõustamise tase – et nad ei tunnetaks end kuidagi märgistatuna, et nende laps vajab Kallemäe kooli.

Kairit Lindmäe: Minu töökogemus algaski toimetulekuklassidest – toona olid need alles päris lapsekingades. Olen seda usku, et need lapsed peavad saama õige hariduse õiges keskkonnas, mis viib neid edasi. Nad on Kallemäe koolis õnnelikud, saavad seal eduelamuse.

Kuna suures koolis jäävad nad teistest maha ja neid kiusatakse, on neile vaja õiget keskkonda. Ka lapsevanemad peaksid oma laste eduelamusest teistele rääkima, tegema n-ö kogemusnõustamist. Lapse erivajadus ja see, et ta käib Kallemäe koolis, ei ole asi, mida peaks häbenema.

Need ajad on möödas. Kui laps käib tavakoolis ega saa seal õppimisega hakkama, võib ta tulevikus elule jalgu jääda. Kallemäe koolis saab ta aga talle sobiva õppe.

Maria Vahter: Ühe mu sõbranna õde õppis Kallemäe koolis, veetis seal ka oma nädalavahetused. Ta oli seal rahul, see oli tema jaoks harjumuspärane keskkond ja kogukond. Kui ta aga oli seal kooli lõpetanud, ei osanud ta oma eluga edasi minna.

Helle Kahm: Neil lastel võib seal keskkonnas olla väga tore ja väga palju eduelamusi, ent peame tagama selle, et kui nad selle kooli lõpetavad ja siia, n-ö normaalsete inimeste ühiskonda tulevad, oleks siin tolerantsusmäär palju suurem. Tuleb vältida seda, et kui erivajadusega inimesed tulevad teiste sekka, saavad nad märgistatud.

Mihkel Undrest: Toon oma vallast veel ühe positiivse näite. Üks noor, kes oli Kallemäe kooli lõpetanud, leidis rakendust tänu Torgu ja Salme valla koostööle. Ta sai tööle Salme lasteaia sööklasse. Kaks valda toetavad seda projekti, maksame, et ta töötasu saaks. Pere on õnnelik, samuti see noor ise, sest ta saab hakkama.

Ludmilla Siplane: Olen Kallemäe kooliga palju koostööd teinud – Randvere tööõppekeskus on kooli praktikabaas. Mul on sellest koolist väga hea mulje jäänud.


KOMMENTAAR

Indrek Teppan, lapsevanem:

Kunagi, kui see Kallemäe kool ehitati, ei teatud, et riik tahab need lihtsama haridusliku erivajadusega lapsed tavakooli suunata.

Minu seisukoht ei ole aastate jooksul muutunud: see, et üks kool on ehitatud valesse kohta kuskile maale, ei tähenda seda, et keegi teine peab kannatama.
Kallemäe kooli Kuressaare filiaal toimib minu hinnangul suurepäraselt, seal on suurepärane toetav personal, kõik on käe-jala juures, maja on renoveeritud.

Perekodu on kooli kõrval, tugipersonal osaliselt kattub. Mis saab veel paremat olla? Soovitan valimistel osalevatel kandidaatidel tulla kooli Kuressaare filiaali ja oma silmaga vaadata, kuidas seal elu käib.

Sellise süsteemi lõhkumine tooks rohkem kahju, kui peale vaadates aimame või Exceli tabel meile ütleb.

Kallemäe koolimaja täitmine on loomulikult hea mõte, aga mitte sellisel kujul, et linnas asuv filiaal sulgeda. Pigem teha sellest Kallemäe koolist suvelaager või leida sellele mingi muu rakendus.
Erivajadustega laste transportimine on üsna keeruline. Kui see ka peaks tulevikus toimuma, peaks see olema väga individuaalne.

Mitte nii, nagu kunagi plaaniti, et tulete mingiks kellaajaks bussijaama juurde ja pärast toob buss lapsed tagasi ja siis peate jälle selleks ajaks kohale tulema. Kui lapsi Kallemäe vahet transportida, peaks see toimuma kooli ja kodu vahet. Siiski ma seda mõtet pigem ei toeta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 709 korda, sh täna 1)