VALIMISED 2017: Võimekus märgata ja aidata abivajajat

Kui tuleb üks suur Saaremaa vald, kas meie võimekus abivajajaid märgata ja õiget hetke mitte maha magada pigem kasvab või kahaneb? Arvatakse ju, et kui on suur vald, siis ääremaad jäävad veel rohkem ääre peale ning sealsed inimesed veel rohkem oma hirmude ja muredega üksi.

Tuuli Pärtel: Omavalitsuse asi on seista hea kõigi inimeste eest erivajadustega lastest Sõmera Kodu klientideni. Küsimus on selles, kas suure ühisvalla äärealadel suudetakse sama taset hoida, mis Kuressaare lähistel.

Kairit Lindmäe: Arvan, et see märkamise teema on igas kodanikus endas kinni. Kui märkame midagi sellist, millele peaksime reageerima, peaksime seda kohe tegema, mitte mõtlema, et võib-olla kunagi kuskil räägin sellest.

Valdade sotsiaaltöötajad ei ole laisad, lihtsalt nad ei jõua igale poole. Näen, et suures Saaremaa vallas jäävad sotsiaaltöö spetsialistid sinna, kus nad praegu tegutsevad, alles. Kuna administreerimistööd jääb vähemaks, tekib neil rohkem aega oma kodanikega suhelda ja nende elu-oluga kursis olla.

Helle Kahm: Suure valla tekkimine ongi eeldus, et väikeste valdade sotsiaaltöötajad saaksid tuge. Sotsiaaltöötaja ei saa olla ekspert kõikidel aladel.

Näiteks lastekaitse on nii spetsiifiline valdkond, et seal on vaja spetsiaalset haridust – seda nõuab ka seadus.

Vaja on tarku ja empaatilisi spetsialiste, kellel on haridus, õiged isikuomadused ja oskused. Seda kompetentsi saab suures vallas jagada.

Olev Ait: Mina leian, et suur vald ei ole võluvits. Meil Saaremaal võiks olla neli-viis valda. Linnal on hoopis teised inimesed ja suhtumised asjadesse kui maal.

Mihkel Undrest: Minu usk on, et uus vald toimib ja läheb paremaks.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 271 korda, sh täna 1)