KÜLA LOOD: Iide külavanem peab prügivalvet (8)

Prügisokutajad on pannud Iide külavanema Luule Aadussoo olukorda, kus suur osa tema suvest ja mõnikord ka lõiguke uneajast on kulunud küla prügikonteineri valvamisele.

PILK PEALE: Iide külavanem Luule Aadussoo seisab hea selle eest, et konteinerisse ei satuks võõrast prügi.
Maanus Masing


“Ma ei nimeta ennast külavanemaks, vaid ma olen lihtsalt üks prügiga tegeleja,” nentis Torgu valla keskuse prügimajandust korraldav Iide külavanem Luule Aadussoo, kelle elurütmi on hakanud häirima prügisokutajad. “Vahin ja passin, et keegi võõras siia prügi ei paneks.”

Küla prügikonteineri tühjendamine Iidel maksab 52 eurot ja arvestusega, et seda tehakse 10 korda aastas, maksab iga pere prügiveo eest aastas 25 eurot. Detsembris ja jaanuaris konteinerisse tavaliselt midagi ei kogune ning nende kuude eest tasu ei võeta.

Suvisel Sõrvemaal mitmekordistuv inimeste hulk seab prügiveograafikus püsimise aga löögi alla. “Tont teab, kõik metsad on inimesi täis, kes tuleb suvilast, kes lihtsalt telgib, aga siin on prügikast tee ääres ja mis viga − pea auto kinni ja viska prügi sisse,” rääkis Aadussoo. Juba pelgalt külarahva prügi äramahutamine nõuab jäätmete konteineris kokkusurumist, võõraste jäätmete lisandudes on aga teise prügiveokorra sisseseadmine vältimatu. See toob elanikele paratamatult kaasa prügiveo hinnatõusu.

Iide külakonteiner asub riigimaantee ääres elava külavanema kodust paarikümne meetri kaugusel, teispool maanteed. Luulel on kodu välisukse juures laternad, mis süttivad niipea, kui mõni auto mööda sõidab. Seega, juhtub mõni auto prügikasti juures peatuma, annavad maja seinal süttivad tuled prügipanijast märku ja see on võõrad ka pelglikumaks teinud.

Sel suvel sai Luule Aadussoo konteinerisse pandava prügi üle juba korraliku kontrolli, aset leidis vaid kaks intsidenti. Ühel juhul hakkasid soomlased päise päeva ajal suuri kotte prügikasti laduma, kui külavanem nende tegevuse katkestas. “Ütlesin, et ei-ei, siia ei pane,” meenutas Luule Aadussoo, kelle kinnitusel kuuletusid põhjanaabrid kohe, end mingilgi määral õigustamata, tõstsid prügikotid konteinerist uuesti autosse ja sõitsid edasi.

Augustis juhtus aga selline lugu, et esmaspäeval tühjendatud konteinerisse oli teisipäeva hommikul ilmunud kolm 150-liitrist musta kotti. “Võtsin kepi ja sorkisin koti katki ning kottidest tuli välja riideid − talveriideid, mütse, saapaid,” jutustas Aadussoo, kelle sõnul sai kottide sisu järgi selgeks ka nende omanik. Praegu on mustad kotid kuuri alla hoiule viidud ja lähevad maikuus suure jäätmekogumise ringiga prügimäele.

Prügimajandus on murekoht ka teistes Torgu valla külades. Jämaja külavanem Aivo Põlluäär ütles, et Jämaja elanikud loobusid suurest konteinerist, soetasid endile 240-liitrised kastid ja tellivad endile ise ka jäätmete äraveo. “See lahendus paneb meiesugused prügi nii hästi sorteerima, et praktiliselt sinna kasti prügi enam ei teki,” rääkis Põlluäär. “Metall läheb metalli, pakend pakendisse ja biojäätmed maa sisse.”

Sorteerimise tulemusel jääb üle sedavõrd väike kogus jäätmeid, et kasvõi kahe pere peale peab üks konteiner üsna kaua vastu. “Seadused on täidetud, omal on hea ja ei ole haisu küla peal,” võttis Põlluäär olukorra kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 987 korda, sh täna 1)