Tuleminemine (3)

Tarmo Virki

“Kesköine Tõll on just sadamast välja sõitnud pimedale merele. Istun laeva tagaosas kohvikus, pilk sadama tuledel. Üks hilinenud auto sõidab veel hommikuks järjekorda,” kirjutab uussaarlasest ettevõtja ja ajakirjanik Tarmo Virki.

Vajun oma mõtetesse, kuni taipan, et laev on suunda muutnud – liigume tagasi mandri poole.

Mis nüüd lahti? Tormi ju ei ole? Praam jälle katki? Vastu hommikut? Mõtted kihutavad läbi pea.

Tõusen ja astun teise murelikult sadamat vaatava mehe kõrvale.

Kui laev mõni minut hiljem jälle kai äärde pargitud, kutsutakse, täiesti nagu muuseas, hilinenud auto pardale ja sõit saarele algab uuesti, 10-minutilise hilinemisega. Keegi ei paista eriti silmagi pilgutavat, kellaaeg ju niikuinii hiline. Õnnelik hilineja ei pidanudki sadamas magama.

Kuigi ma ei olnud selles õnnelikus autos, on see ere näide sellest, miks me Tallinnas asjad kokku pakkisime ja saarele jõudsime.

Vahest on ühendus mandriga parem, kui lootagi oskaks, samas osutus möödunudreedene visiit Haapsallu ühistranspordiga eriliseks katsumuseks.

Tõeline katsumus

Haapsalus toimus asukohavabaduse konverents, kuhu tuttavad olid mind kutsunud rääkima džinni tegemisest Saaremaa läänerannikul. Platvorm oli suurepärane, samas, kui ilmnes, et mu esinemine algab kell 12.30 ja lisaks sellele pidin laupäeva hommikul jõudma mõistlike kuludega Barcelonasse, muutus reis kolm sammu keerulisemaks.

Tpileti rakendus käskis osta kella kaheksasele Tallinna bussile pilet Ristile ja Laikülas bussi vahetada. Kaardi järgi asub Laiküla küll maantee ääres, aga seal näiteks pool tundi sügisvihmas bussi oodata? Mõte ei ole just suurepärane. Sõiduplaane uurides sain aru, et see Tallinna buss pöörab Lihulasse sisse ja ma pidin ootama just kohalikku Lihula–Haapsalu bussi, seega veetsin pooltunni siiski Lihulas.

Jõudsin 12-ks Haapsallu ja esinema ning sealt omakorda 14.00 Tallinna bussile. Pärast paari kohtumist pealinnas jõudsin Helsingi lennukile ja seal ämma-äia juurde mõneks tunniks magama, enne kui pärast kella nelja laupäeva varahommikul oli vaja jälle lennukile suunduda. Kell kümme hommikul naeratasin juba Barcelonas.

Lennuühendus Tallinnaga on ju suurepärane asi ja oktoobri keskel õnnestub seda kindlasti ka kasutada, kui ühel neljapäeval saabun pikemalt reisilt koju ja sama nädala pühapäeval lendan Moskvasse koos džinnipudelitega.

Päev mahakandmisele

Tallinnast on õnneks pühapäeva õhtul otselend Moskvasse pool tundi pärast Kuressaare lennuki maandumist ja igaks juhuks veidi hiljem ka Riia kaudu vahemaandumisega lend, aga tuleb tunnistada, et hommikusest lennust pikematele reisidele suundudes eriti kasu küll ei ole. Selle päeva võib rõõmsalt maha kanda, kui hommikul Kuressaarest lennukiga alustad. Tallinnast on keskpäevaseid lendusid edasi vaid piiratud hulgal, ja kõige varasem Helsingi laev, millele sellelt lennult jõuad, on Helsingis alles kella kolme-nelja ajal pärastlõunal. Ajal, mil põhjanaabrite tööpäevad lõpevad.

Tallinna lennule lisaks võiks kindlasti ühel hetkel kaaluda ka Riia liini, mis edasi reisivatele inimestele oleks kindlasti magus pakkumine. Lend üle Riia lahe ei kestaks ilmselt rohkem kui 15–20 minutit ja tänu lõunanaabrite tublile tööle lennuliikluse alal avaks see saarlastele haruldase võimaluse liikumiseks.
Ilmselt oleks seda palju tahta, aga nii kaua, kui sa ei küsi, on ju vastus alati ei.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 560 korda, sh täna 1)