Alpi maja Pöide rannas

Foto: MAANUS MASING

Juba aastat poolteist tagasi hakkas mulle Pöide valla maadel silma üks maja. tõsi, siis oli ehitus veel poole peal, aga juba olemasolevast võis aimata, et sellest ei tule mitte lihtsalt üks järjekordne maja siin mere kaldal, vaid midagi erilist, nii sisult kui ka vormilt. 

Ühed ütlevad, et hoone meenutab neile Alpi maja, mõtle vaid kadakate ja pilliroo asemele mäed ja nii ongi. Sellele vaidleb arhitekt Signe Olop tuliselt vastu. Temale meenutab see hoopis mõõna ajal kuivale jäänud postidel maja kusagil Inglismaa rannikul. 

Ilu on vaataja silmades, aga maja on tõsiselt uhke ja mitte ainult. “Koostöö tellija, sisearhitekti, inseneri, ehitaja ja järelevalvega oli suurepärane. Väga tugev, professionaalne ja sõbralik meeskond oli,” kinnitab arhitekt. Nii sünnibki hea tulemus. 

Peremees ütleb, et tööd on siin veel teha, üht, teist, kolmandat, aga elada saab. Peremees on tuntud ettevõtja Kaido, kes on sama tuntud ka oma tagasihoidlikkuse poolest. “Ega ma kadetsejaid ei karda, aga ega mulle laiata ka ei meeldi. Tõsi, maja on kallis…” Maja ON kallis. Nagu järgnev ringkäik tõestab, on see ehitatud targalt, kvaliteetselt, maitsekalt ja ökonoomsust silmas pidades. Seda kõike odavalt ei saa ja kui juba endale kodu ehitada, siis koo-
nerdama hakkaks vaid rumal.

Meile jooksevad vastu maja turvaloomad Floyd ja Freddie ning olles külalised üle nuusutanud ja heaks kiitnud, elavad oma koeraelu edasi. Koerte nimed on tõsiselt väärikad: “Pink Floydi ja Freddie Mercury auks. Kõige vanem koer oli Ozzi, Ozzy Osbourni auks, aga see suri ära.”

Aga alustame algusest. Koha leidis Kaido tänu toredale naabrimehele Urmasele. “Me elame linnas ka lähestikku ja nii ta ütles, et tule mulle maale naabrimeheks.” Eelmisest omanikust oli siia jäänud väike aiamaja. Detailplaneeringuga läks oma paar aastat aega, ehitus ise käis suht kiiresti. 

Lõpptulemusega on Kaido rahul, krundi suurus enamat ei võimaldanudki. “Ega kõik ei olnud lihtne, ma ei tahtnud mingit ersatsi, et väljast on ilus, aga sees tunned end ebamugavalt.” Ja see siin pole mõeldud suvitamiseks, vaid ikka päris elamiseks. 

Aruteludes arhitektiga jõuti tõdemusele, et kogu igapäevane elu on mõttekas viia teisele korrusele. 

Esimesele jäävad magamistoad ja saun. Põhjus väga lihtne –alumiselt korruselt avaneb vaade võimsale kadakametsale ja… kõik. 

Seevastu teiselt korruselt näeb kas silmapiirini – kolmest küljest ümbritseb kinnistut meri – või siis nii kaugele, kui põhja poole jääv metsamüür võimaldab. Võiks ju arvata, et nii on kindlam ka tõusuveele vastu seista. Peremees tunnistab, et kõrget vett näeb siin küll, aga mitte nii hullusti, et toas varbad märjaks teeks. Signe Olop meenutab mulle ühes telefonikõnes, kuidas nad suurvee ajal jõudsid majani sisuliselt mööda kiviaeda turnides.  “Ise ka ei uskunud, et see koht nii mõnus on,” ütleb Kaido. 

Arhitekti kiidab peremees pikalt ja põhjalikult. “Me tabasime teineteise mõtteid. Minu tingimused olid: kolm magamistuba, korralik saun, elutuba… ja kuna krunt on küllalt pisike – maad on seitse hektarit, (kinnistu hoonestusõigusega krundiosa on 616 m², hoonete ehitusalune pind elamul 172 m², abihoonel 29 m²) siis seadis see omad tingimused. Arhitektil oli parasjagu nikerdamist.” Tulemus sai väärikas ja elegantne. Puitvoodri all on tegelikult kivimaja. “Nii mere ääres poeb see soolane ja niiske tuul igale poole.”

Värvilahenduse – hall/valge – pakkus välja arhitekt. “Minule see väga meeldis. 

Mõte tuua väravate ja abihoone otsaseina lahenduses sisse Muhu mustri motiive – see kõik on arhitekti kena idee.” Sisekujunduses lisandub värvipaletti veel puit – tamm. Muide, ka sisekujundaja Katrin Emmuse tööle jagub peremehel vaid ülivõrdes kiidusõnu. 

Kui tuppa astuda, jääb pilk esmalt peatuma põrandal. Põrandakatteks on kasutatud puidumustrilist tehiskivi. Näeb välja vägagi puidu moodi ja tundub talla all kuidagi soe, üldse mitte kivi moodi.

Ühest magamistoast avaneb vaimustav vaade tihedale kadakasalule. Lagi on betoonist, kuid jätab taas laudise mulje. Sellise tulemuse on andnud saalungiks sinisevarjundiliste laudade kasutamine. Igas toas on konditsioneerid. 

Painduvad ja liigenduvad seinalambid võimaldavad magajat segamata rahulikult lugeda ja selle siis lihtsalt “kokku pakkida”.

Uno Roosvalti kunstiteos ootab seinale sättimist. Mõni värviaktsent peab ju ikka elamises olema. 

Maja valguslahendustega on peremees ülimalt rahul. Valgusallikaid on erinevaid, erinevatel kõrgustel erinevates kohtades. Nii toas kui ka õues.

Peremees näitab uhkusega fotot öisest välisvaatest. Samas on võimalikult palju panustatud ka päevavalguse kasutamisele. “Tahtsin, et igas ruumis oleks aken, ka kempsus, või siis tuleks valgus sisse läbi ukseklaasi.” Kusjuures klaas on eriline, valgus paistab läbi, aga ei midagi muud. 

Majast leiab palju nutikaid ja leidlikke lahendusi. Rõivakapi uste tööpõhimõte on lausa geniaalne – “hingedel lükanduks” võiks ehk võhik sellise süsteemi kohta öelda. Või nagid, mille saab vajadusel peaaegu et tasapinnaliseks metallklotsiks kokku lükata.

Ruumi kokkuhoiu mõttes on see vägagi praktiline. Majas on erinevaid panipaigavõimalusi, aga ka lihtsalt servi ja nišše, kuhu midagi panna või sättida. 

Majapidamisruumi mahuvad ära nii küttesüsteem kui ka veepuhastid. Siinkandis ilma nendeta ei saa.

Maja on hästi ehitatud, on ökonoomne. “Ma ei ole siin küll teab mis kaua elanud, aga talvel on kuu elektrikulu umbes 150 eurot. Muud kulu ju ei olegi.”

Teisele korrusele viiva trepi juures ja all on taas peidetud valgustid – efektne ja samas turvaline. Ülevalt on vaade tõesti suurepärane, nagu kaptenisillalt. Siin on võimalik käia rõdupidi lausa ümber maja.

Avara elutoa laelampidega, mida pildilt küll näha ei ole, juhtus väike segadus. Pidid olema kõik ühesugused, aga kui kohale jõudsid, oli hoopis kolme erinevat sorti. Tegelikult tundubki just nii huvitavam. Ja traditsioonilist käegakatsutavat lage ei ole ka, tuba lõpeb katuse all. Loomulikult on teisel korrusel ka kamin. 

Ja üllatus-üllatus – rõdult leiame ehtsa puupliidi! “See mulle õudselt meeldib – õues teen süüa. Küll on hea pliit! Mõtlesin, et kuna kogu elamine on teisel korrusel, hakka siis kõike nõusid ja asju ülevalt alla vedama ja siis jälle alt üles.

Ja vaade! Mida ma sealt alt näen? Ainult kadakaid. Siit näeb igale poole. Siia rõdu osale on plaan ka klaasid ümber panna, tuule vastu.”

Siit ülevalt paistab kena laudtee, mis viib saunast otse lähima lahesopini. Jälle põhjust kiita ehitajaid AT SIM OÜ-st, kes ka selle, esmapilgul väikese asja juures on näidanud üles leidlikkust, maitset ja professionaalsust. Kaatri või jahiga siin randa ei saa, aga saunast tulles just paras supeluse koht. Väike terrass kaldal võimaldab siia sättida kasvõi hommikukohvi lauakese. Hea koht vaikust nautida.

Suvel on siin vaikne, talvel veel vaiksem. Rahu ja vaikus, mida sa veel oskad ühelt kodult tahta? Oleks vaid aega kõike seda nautida… “Kõik inimesed, ka külalised, tunnevad end selles majas väga hästi. Tahaks siin olla nii palju kui vähegi võimalik. Päris nädala jagu ei õnnestu, aga mõne päeva kaupa olen ikka olnud. Töö ja elu enamat ei võimalda…”


  • Arhitekt Signe Olop
  • Ehitusinsener Irina Valter
  • Sisekujundaja Katrin Emmus
  • Ehitaja AT SIM OÜ, juhataja Tarvo Simastel

KOMMENTAAR

Arhitekt Signe Olop: Krundile kehtestatud detailplaneering määras kindlaks hoonestusala – kadakamassiivide süles asuva loodusliku kruusakõrgendiku. Kuna kaitstav liik on seal Natura alal kadakas, siis ei tohtinud ehituse käigus ükski puu kannatada saada ega hävida. Tiheda ja kõrge kadakametsamassiivi vahele jääva puudest vaba hoonestusala geomeetria meenutas pigem saamatut “lumehelbekest”. 

Seega ei saanud lubatud alale kavandada lihtsat ristkülikukujulist hoone põhiplaani. Tellijalt saadud lähteülesande ruumiprogramm oli lihtne ja ekstreemsusteta. Ainuke määrav soov projektile oli, et elutoast peab saama välja merele vaadata – kolmes küljes laiuvale veele. 

Elutoa juurde pidi kuuluma ka katusealune terrass õuekaminaga. Projektiks vormistatud lahendus on kantud ideest keerata eramu traditsiooniline plaanilahendus pea peale – esimesele korrusele mahutada elamu magamistoad, saunaplokk ja trepisõlm ning teisele korrusele suur elutuba avatud köögiga.

Hoone ehitisalune liigendatud konfiguratsioon järgib kadakatest vaba maa-ala kuju, millest tuleneb ka kahepoolse kaldega viilkatuse keerukus. Teise korruse välisäär on kaunistatud konsoolse rõdulindiga ümber terve hoone perimeetri, mis tagab omanikule vaate üle kadakamasside igasse ilmakaarde. Eramu laiad räästad annavad rõdu-galeriile piisavalt vihmavarju. Maja esimese korruse aknad on taotluslikult viidud hoone taha ja külgedele ning ääristatud puidust luukidega. Fassaadi sissesõidu-poolsesse külge said kavandatud vaid välisuksed – kalasabamustris laudisega.

Esimese korruse välisseinte krohvitud viimistlus viitab kivihoonele. Teine korrus vormistati puitvoodriga. Puitfassaadi viimistluseks valiti musta tooni puidukaitsevahend, mida loodus ise ajapikku veidi hallikamaks pleegitab. Toetamaks esimese korruse valget krohvipinda, värviti teise korruse rõdu rinnatise puitpiire samuti valgeks.

Hoonel on soojustatud katuslagi, mida kannavad teise korruse siseruumis eksponeeritud puitfermid. Katusekatteks on sile tumehall betoonkivi. 

Ootamatuks kontrastiks maakodu välisilmega on siseruumide interjööri stilistika modernne ja skandinaaviapärane. Kogu kinnistu välisvalgustuse lahendamisega tuli appi valgustusspetsialist Siim Porila. Õuevalgustuse puhul järgiti heaks saanud tava “vähem on parem”. Nii sai hoone puhul valgustatud vaid esimese korruse krohvitud perimeeter – kogu musta viimistlusega teine korrus kaob aga pimedusse.

Kaugelt vaadates meenutab eramu meremõõna ajal kuivale jäänud sadamahoonet – alumine avadeta korrusemaht kui veealune vundament, millel puidust pealisehitis koos kerglase rõdujooksuga. Hoonet saab distantsilt vaadelda vaid sissesõidu poolt. Teised maja küljed vastu kadastikku on “kättesaamatud”. Kinnistu õueala piiramiseks kavandati külatänava-poolsele küljele lihtne puidust ristkülikukujuline kõrvalhoone. Selle abihoone sissesõidu-poolse otsaseina dekoratsiooniks on puitprussidest võresein vöökirjamustris. Võre tippu kroonib kuldnoka pesakast. 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 863 korda, sh täna 33)