Muhu sai pätte täis

Laupäeval Liival toimunud traditsioonilisel Muhu mihklipäevalaadal tehti kokkuvõte tänavusest pätiprojektist. Nelja riigi ametikoolide õpilased ja õpetajad saagisid puidust 17 suuremõõtmelist pätti. Muhu käsitöömeistrid värvisid need muhumustrilisteks.

PÄTIPROJEKTI EESTVEDAJA: Kaia Ljaš Rakvere ametikoolist on rahul, Muhu saart ilmestavad 17 värvikirevat puidust pätti. Põlismuhulane Meelis Mereäär jagas tunnustust nii Kaiale kui ka kõigile neile, kes saare arengusse oma osa annavad.
KALMER SAAR

Huvilised saavad saare kaunistamiseks tehtud taieseid imetleda Liiva kiriku juures platsil ja Hellamaa laululava esisel. Ühe puust päti saab oma valdusesse Koguval asuv Muhu muuseum.

Puupättide idee pakkusid vallavalitsusele välja Muhust pärit teleprodutsendi Ivar Vigla tütred Kärt Vigla ja Kristel Metsniit. Vallaametnikud kiitsid mõtte heaks ja kaheksa aastat tagasi Muhus maakodu soetanud Rakvere ametikooli õpetaja Kaia Ljaši eestvedamisel viidi projekt ellu.

See oli Kaia Ljašile juba teine Muhu projekt. Mullu suvel võeti ette puidust skulptuuride tegemine. Vigursaagijaid, kes olid Muhusse tulnud Lätist, Leedust, Saksamaalt ja ka Mandri-Eestist, juhendas Rakvere ametikooli õpetaja Riho Mäe.

Nüüdsest ilmestavad Muhumaad 15 suurt ja kaks väiksemat värvikirevat pätti. Väikesaarte laulupeo ajal Hellamaal võtsid mudilased puust pätid kohe mängimiseks kasutusele. Alles hiljaaegu imetlesid juulikuus avatud uut laululava ja lava ees pilkupüüdvaid pätte Viljandi kultuuritöötajad.

PÄTID LASTELE MEELDIVAD: Hellamaa laululavaesist kaunistab kaks pätti. Lastele sobivad need mängimisekski.
AARE LAINE

”Muhu vallavalitsus, Rakvere ametikool, kõik aitasid kaasa. Tulemus on ju suurepärane, sellele saarele ainu­omane,” oli projekti eestvedaja Kaia Ljaš tehtuga rahul.

Kuidas aga seletada mandrieestlasele, mida pätiprojekt tähendab, kuna sõnal ”pätt” on mujal ja meilgi ka teine tähendus? Kaia arvas, et eks seda peab mõnikord selgitama. ”See teeb asja lõbusamaks,” sõnas projektijuht.

Mihklilaada teadustaja, Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär ütles tunnustussõnu nii Kaia kui ka kõigi teiste kohta, kes mandrimaalt tulnuna on ennast Muhus teostanud. ”Laadalgi pakutakse imelisi tooteid, mida põlismuhulaste kõrval on teinud mujalt siia elama tulnud inimesed. Näiteks Muru Grafti pisikeses müügikioskis toimetab Võrust Muhusse kolinud Pilleriin Luht. Tema on teinud lastele mütsikesi, retuuse, pusasid ja pükse. Ehteidki on tal pakkuda,” tutvustas Mereäär.

Muhu leib on ju lausa üleriigilise populaarsuse saavutanud. Laupäeval ulatus järjekord ajuti pagarikoja letist välisukseni. Koos muhulastega seisid pikas rivis inimesed Harjumaalt, Võrust, Soomest ja Saaremaalt. Uudistajaid-ostjaid jagus ka kalapoodi, käsitöökambrisse, õlle pruulikotta, Muhu restosse Koost, müügikioskite ja -lettide juurde.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 170 korda, sh täna 1)