Roomassaare karjamaad hakatakse hooldama

Kuressaare linna endistel karjamaadel on juba mõnda aega peetud taas kariloomi. Esimesed Šoti mägiveised toodi Tuulte Roosi karjamaale 2015. aasta juunis. Väike-Roomassaares taasalustati karjatamist selle aasta kevadel. Nüüd on järg jõudnud Roomassaare karjamaa kätte.

LINNALOODUS: Sel kevadel alustati karjatamist Väike-Roomassaare poolsaarel ja tänu saadud positiivsele tagasisidele otsustati karjatatavat ala laiendada ka Roomassaare poolsaarele.
Kristiina Maripuu

Tuule 4 on kehtiva üldplaneeringu kohaselt haljasmaa juhtotstarbega ja sihtotstarbeta maa. Linnavalitsus on otsustanud alustada Roomassaare karjamaa hooldamist, sest vastasel juhul hävib tasapisi, kuid järjekindlalt väärtuslik poollooduslik kooslus koos oma kaitsealuste taimedega ja lindude elupaikadega.

Hooldamist alustatakse niitmistöödest umbes 50 ha ulatuses Staadioni 7, Kivi 9, Kivi 9b ja Tuule 4 kinnistul. Niidetakse suur osa pilliroost ning madalamad ja harvemalt kasvavad kadakad ja väiksemad männid, et kujundada mitmekesine mosaiikne maastik. Säilitatakse suuremad kadastikud, lehtpuud, kuused ja üksikud ilusad kadakad lagendikel. Mändide mahavõtmisega tegeletakse jõudumööda. Kodanike soovil jäetakse hooldatava ala ja elamukruntide vahele 50 meetri laiune puhverala. Sellel puhveralal ei korraldata niitmist, karjatamist ega ka mändide mahavõtmist.

Kuna ühekordsest niitmisest ala hooldamiseks üksi ei piisa ning iga-aastane niitmine oleks ülemäära kulukas ja ka sobimatu sellisel rannamaastikul, otsustas linnavalitsus anda 67 ha Roomassaare karjamaast rendile isikule, kes taasalustab seal karjatamisega. Lisaks Roomassaare karjamaale tahetakse rendile anda osa Laiamadala saarest, kuna ka see vajab lindude soodsate pesitsusvõimaluste säilitamiseks hooldamist.

Rendile andmine toimub eelläbirääkimistega enampakkumise korras. Esmaste pakkumiste esitamise tähtaeg on 11. oktooberil, tingimustega saab tutvuda linna kodulehel www.kuressaare.ee. Sellele järgneb läbirääkimine pakkujatega, mille käigus täpsustatakse maahooldustingimusi lähtuvalt linnavalitsuse soovidest ja maahooldajate võimalustest. See, kas Roomassaare karjamaale tulevad veised, lambad või hoopis hobused, on praegu veel lahtine ja selgub enampakkumise tulemusena oktoobri lõpuks. Vaatamata sellele, et karjatatav ala piiratakse aiaga, säilib huvilistel alale ligipääs pukkide või väravate kaudu. Kaalutakse ka nn koridori loomist, et inimesed saaksid erinevate karjatusalade vahel liikuda, ilma et nad loomadega kokku puutuks.

Roomassaare karjamaa majandamise teemal on aktiivselt arvamust avaldanud nii kohalikud elanikud kui ka teised asjast huvitatud isikud. On neid, kes on kategooriliselt endisel karjamaal loomade pidamise vastu, kui ka neid, kes on kahe käega selle poolt. Statistiliselt on karjatamise pooldajaid siiski rohkem.

Karjatamise vastaste peamine mure on käpaliste hävitamine loomade poolt. Käpaliste hävitamine võib kaasneda eelkõige ülekarjatamisega, st kui väikesele alale tuuakse liialt suur hulk loomi, kellele ei jagu süüa. Roomassaare karjamaal ülekarjatamist aga ei teki, kuna etteantud karjatamiskoormus ei luba alale liiga palju loomi tuua.

Väiksemate alade mudaseks tallamist juhtub sageli ka loomade jootmis- või söötmiskohtades. Ent kõigi linnas karjatatavate alade puhul oleme keelanud loomade lisasöötmise. Jootmiskohti loomadele ei tekitata, kuna loomad saavad juua olemasolevatest hajusalt paiknevatest veekogudest. Senised kogemused Eestis tõendavad, et poollooduslikel kooslustel loomade mõõduka karjatamise tulemusena käpaliste kasvutingimused hoopis paranevad.

Roomassaare karjamaale loomade toomise poolt olnud elanikud mäletavad veel aegu, kui siin peetigi lehmi ja hobuseid, ning karjatamise taasalustamist peetakse loomulikuks. Lisaks soovitakse taastada merevaade, sest praegu on selle varjanud nii pealekasvavad männid kui ka üha laienev roostik.

Elanikud on teinud konkreetseid ettepanekuid ka jalgradade hooldamise, purrete rajamise jmt osas. Lähiajal jalgradade hooldamist küll kavas ei ole, kuid linnakodanike ja loodushuviliste ettepanekud on jätkuvalt teretulnud ja nendega arvestatakse jooksvalt vastavalt võimalustele. Linnavalitsuse soov on kujundada Roomassaare haljasalast mõnus looduslik osa linnaruumist, kus tunnevad end hästi nii taimed-loomad kui ka loodushuvilised ja loodust nautivad inimesed.

Katrin Koppel,
keskkonnaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 98 korda, sh täna 1)