Kotkad surevad jätkuvalt pliisurma (23)

Kalju- ja merikotkaste hukkumise põhjusi käsitlev värske uuring teeb ettepaneku keelata pliid sisaldava laskemoona kasutamine jahinduses või panna pliimoona kasutamisele peale saastetasu.

Uuringu käigus selgitas veterinaararst Madis Leivits välja viimastel aastatel kogutud 20 merikotka (neist 9 Saaremaalt) ja kolme kaljukotka surma põhjused. Tervelt 12 juhul oli surma põhjuseks pliimürgistus. Koos varasemate uuringutega on teadlastele ühtekokku teada 52 kotka surmapõhjus, milleks 27 juhul on pliimürgistus.

Uuringu autori sõnul oleks pliimürgistuste ärahoidmiseks kõige tulemuslikum pliid sisaldava laskemoona kasutamise täielik keelustamine jahipidamisel. Pliimoona kasutamisel satub keskkonda suures koguses mürgist raskemetalli, mille ohvriks kotkad raipesööjatena langevad. Lisaks on pliimoonaga kütitud uluki liha tarbimine oluline terviserisk ka inimesele. Alternatiivsed laskemoonad on Leivitsa sõnul oma ballistilistelt omadustelt tavapärase pliimoonaga samaväärsed.

Arvestades aga jahimeeste kui väga konservatiivse ja mõjuvõimsa huvigrupi vastuseisu pliimoona keelustamisele, pakkus Leivits välja seada pliimoona kasutamisele saastetasu. See ärgitaks ka jahimehi kasutama keskkonnale ohutut, pliid mittesisaldavat laskemoona.

Tagada tuleks pliid sisaldava jahipraagi, sh toiduks mittetarvitatavate lihakehade ohutu käitlemine. Iseenesest on plii kui ohtliku aine käsitsemine rangelt reguleeritud, kuid mitte jahipidamises. Jahindusest keskkonda paisatava plii puhul puuduvad igasugused mehhanismid selle mürkaine mõjude kontrolliks ja maandamiseks. Leivitsa hinnangul tuleks pliid sisaldavale loomsele koele omistada ohtliku jäätme staatus.

Leivits peab vajalikuks luua süsteem kaitsealuste liikide vigastuste ja surmapõhjuste uurimiseks seoses võimalike väärtegudega. Kaitsealuste lindude tahtlik vigastamine ja surmamine on Eestis levinud. Samuti peab ta vajalikuks tõsta kahjutasusid kaitsealuste liikide tahtliku vigastamise või surmamise korral. Kahjutasude kehtestamisel tuleks arvestada isendi reaalset väärtust või kui palju maksaks ühe elujõulise indiviidi asendamine looduses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 926 korda, sh täna 1)