Tuule Grupp avas Eesti suurima lihaveiste poegimislauda (5)

Tuule Grupi avatud Kogula lihaveiste poegimislaut on üks järjekordne verstapost, et viia Eesti veiselihatoomine sarnaselt piimatootmisega kõrgele rahvusvahelisele tasemele.

Lindilõikamine: president Arnold Rüütel, Swedbank’i põhja regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre, Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Magnus Velling ja tellija esindaja Kristi Väli.
2x Maanus masing


Eile Kogulas Eesti suurima lihaveiste poegimislauda pidulikul avamisel sõna võtnud president Arnold Rüütel märkis, et juba sõjaeelsel ajal oli Eesti eesrindlik põllumajandusmaa ning nõukogude perioodil oli eestlaste põllumajandustootlikkus teistest kõrgem. Meie päevil väärib omaette saavutusena esiletoomist Eesti piimatootmise produktiivsuse tõus Euroopa tippu, jäädes maha vaid Taanist. Ent üht-teist on korda saadetud ka lihaveisekasvatuses ning äsja Kogulas valminud laut on samm selles suunas, et ka veiselihatootmine jõuaks kunagi võrreldavale aujärjele piimatootmisega. “Loodame, et ka teadlased annavad oma osa, et lihaveisekasvatus kõrgele tasemele viia,” sõnas Arnold Rüütel.

Tuule Grupi juht Vjatšeslav Leedo jätkas Rüütli väljakäidud teemaga, avaldades lootust, et juba 4–5 aasta pärast õnnestub Eesti lihaveisekasvatus viia piimatootmisele tasemelt lähemale ja mõistagi kaasatakse selleks teadlaste abi. Leedo tänas laudaehituse rahastajat Swedbanki ja ehitusfirmat OÜ Nordecon Betoon. Tänu pälvisid ettevõtte oma töötajad ja koostööpartnerid, kes on Eesti suurima lihaveisekarja arendamisele nõu ja jõuga abiks olnud.

UUES LAUDAS: Vjatšeslav Leedo koos lapselaps Keiraga lehma uudistamas.

Kõljala ja Valjala ühistu juht Tõnu Post märkis, et uus laut näeb tõesti väga ilus välja ja selge on, et see farm on loomadele meeldiv ja neil saab selles laudas hea olema. Aga hästi hakkab minema ka ettevõttel ja selle töötajatel, sest loodud on väga head töötingimused.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Anu Hellenurme tõstis esile saarlaste omavahelist koostööd. “Me läheme toidupoodi ja näeme, et teie toidupoes on Saaremaa tooted, Eesti toit,” sõnas Hellenurme, lisades, et just selliselt koostöös toimides luuakse rahvuslikku rikkust. Hellenurme sõnul on uue lauda saamislugu lihtsalt vapustav ja suur eeskuju kõigile.

Saare Veisekasvatuse loomakasvatuse juht Kristi Väli on varem öelnud, et uus laut parandab oluliselt loomade pidamistingimusi ja võimaldab aastaringset poegimist, mis omakorda parandab lihatööstuse toorainega varustamist.

Uhiuus Kogula laudakompleks koosneb kahest laudast ja ühenduskoridorist. Mõlemasse lauta on planeeritud 216 looma, kokku seega 432 ammlehmakohta. Lisaks on arvestatud, et iga ammlehma kohta on laudas ka üks vasikas. Laudakompleksi suletud netopind on 5531,4 m2. Lauda kõrgus on 10,5 m, pikkus 66 m ja laius 103 m (kumbki laut 43 m ja ühenduskoridor 17 m).

Kompleksi kuuluvad ka kaheosaline raudbetoonist tahke sõnniku hoidla ja lägamahuti.

Koos Saaremaa Lihatööstusega Tuule Grupi kontserni kuuluvad loomakasvatusettevõtted järgivad uute lautade ehitamisel juba kümnendi algul tehtud investeerimisplaani, mille alusel valmis 2011. aastal Kihelkonna vallas Lätiniidil maakonna esimene 240 kohaga lihaveiste nuumalaut. 2014. aastal sai Laimjala vallas Jõe külas valmis Eesti suurim lihaveiste nuumalaut 664 loomale. Peatselt lõpeb juunikuus Jõe külas alanud vana Ollemäe ammlauda ümberehitus 570-kohaliseks pullilaudaks. Veel üks poegimislaut peaks valmima järgmisel aastal.

Praegu on Tuule Grupi ettevõtetel üle 3000 lihaveise, ettevõtte eesmärk on kasvatada 2020. aastaks lihaveiste arv 5000-ni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 290 korda, sh täna 1)