Meremajas meenutati Vintri dessandi aastapäeva

Täna 73 aastat tagasi kaotas Eesti laskurkorpus Sõrve säärel äpardunud Vintri dessandis ajaloolase Peeter Larini andmeil kas langenutena või vangi võetutena 575 meest. Kui palju tegelikult hukkus ja kui palju vangi võeti, on väga raske öelda.

HUVIPAKKUV: Saalitäis huvilisi kogunes teisipäeva õhtul Meremajja, et Vintri dessandist rohkem teada saada. Esineb kirjanik Ülo Tuulik.
MAANUS MASING


Teisipäeva õhtul meenutati Kuressaare Meremajas Teises maailmasõjas Eesti laskurkorpuse ettevõetud operatsiooni Saksa armee vastu Sõrve poolsaarel. Huvilisi oli kohale tulnud palju. Õnneks oli korraldajail võimalus kõrvalasuvast õppeklassist loengusaali lisatoole tuua.

Mereajaloolane Bruno Pao pajatas oma mälestusi, öeldes, et tema pole küll otseselt dessanti uurinud, kuid on kohtunud meestega, kes on sellest traagilisest sündmusest talle üht-teist rääkinud.

Pikema ettekande tegi kirjanik Ülo Tuulik. Laskurkorpuse dessandist ja selle ebaõnnestumise põhjustest on ta kirjutanud romaanis “Sõja jalus”. Seitsmekümnendate aastate alguses käis kirjanik Moskvas külas kindralleitnant Filipp Starikovil, kelle käsul oli dessant ette võetud. Kõrge sõjaväelane tunnistas tookord eestlasest kirjanikule, et dessant oli tema idee ja tema süü.

Dessanti sunnitud eestlastest sõjamehed olid piltlikult öeldes kahe tule vahel. Kaldal ootasid neid relvastatud Saksa üksused ja alustel sundisid püstoliga ähvardavad Balti laevastiku mereväelased laskurkorpuse mehi vette kargama.

Eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate lõpul võõrustas Ülo Tuulik Saaremaal Valgevene kirjastuskomitee tegelasi Minskist. Tema romaan “Sõja jalus” oli tolleks ajaks ka vene keelde tõlgitud. Vintri rannas rääkiski Tuulik külalistele, et eestlased on oma geopoliitilise asendi tõttu sattunud keerulistesse olukordadesse, tuues näiteks ka Vintri dessandi, kus ühel pool olid sakslased, teisel pool venelased. Mõne aja pärast helistati Tuulikule Eesti kommunistliku partei keskkomiteest ja öeldi, et teinekord peaks kirjanik oma tekstiga ettevaatlikum olema.

Veel ütles Ülo Tuulik, et tema hinge kriibib see, et ta pole Vintri dessandist raamatut kirjutanud. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel ei pääsenud ta Venemaal arhiividesse, kus oleks vajaminevaid dokumente näha saanud.

Giid Ülo Roos rõõmustas selle üle, et tänavu suvel sai ta võõrustada Venemaalt tulnud eesti päritolu peret. Abielupaar kandis perekonnanime Liiv.

“Mees sõitis Saaremaale, et näha Sõrves paika, kus tema vanaisa olevat sõja ajal dessanti tehes hukkunud. Viisin nad Vintrile ja rääkisin dessandist nii palju, kui teadsin. Seda tänu Ülo Tuuliku raamatust loetule. Minu külalised jäid rahule ja mul on selle üle hea meel,” nentis Roos.

Venekeelsetest teabeallikatest on dessandi kohta andmeid kogunud Mõntus sündinud Vladimir Puzõrjov, kes rääkis sellest, mida ta on selle operatsiooni kohta teada saanud. Puzõrjov oli ka see mees, kes korrastas hukkunud sõjameeste mälestuseks püstitatud mälestustahvli ja selle ümbruse.

Huvitavaid fakte tõid veel esile ajaloohuvilised Taimo Oolup, Tõnu Veldre ja Valdek Kraus. Teisipäeval viisid merekultuuri seltsi liikmed Vintril asuva mälestusmärgi jalamile ka lilli.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 486 korda, sh täna 1)