Sel päeval olime kiviusku ehk sügisene õppematk Harilaiul

Mihklipäevajärgsel udusel hommikul sai teoks meie juubelihõnguline sügismatk. Seekord koduvallast veidi kaugemal. Sõitsime avastama Harilaiu saart ja Kiipsaare tuletorni ehk Saaremaa Pisa torni.

Orissaare jaoskonna Naiskodukaitsjad ja kodutütred sügismatkal.
Anneli Pitk


Hommik oli udune ja taevas liikusid tumedad vihmapilved, aga mida lähemale Harilaiule jõudsime, seda rohkem hakkas päike pilveservast piiluma, lõpuks säras ta üle saare. Kohale jõudes nägime silkamas rõõmsat seaperet. Neilegi oli selge, et sel päeval pole saarel midagi teha ja sibasid roostikku mõnulema.

Saime kaitseliitlase Lembitu käest esimese punkti koordinaadid, panime seljakotid selga ja alustasime retke mööda puutumata loodusega rannikut. Enne majakat tuli veel mitmel korral asimuuti määrata ning kaardi ja kompassi koostööd kontrollida. Selles oli eriti tubli Orissaare kodutütar Mariliis. Nii me rühkisime mööda klibuvalle, avastasime militaarobjekte, imetlesime tuulte painutatud puid ja põõsaid, nautisime punastest marjadest lookas kibuvitsapõõsaid, mõnigi täiendas seal oma talvist teevaru.

Ja siis hakkas ta paistma – Kiipsaare tuletorn.

Tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul. Valmimisaasta on tal 1933 ja kõrgust 26 meetrit. Tuletorni juures tegime lõunapausi, nautisime avarat vaadet, meiega ühines üks kõrgustes tiirutav kotkapaar.

Jalad plaasterdatud, võis matk jätkuda. Kaitseliitlase Lembitu antud uued koordinaadid tahtsid leidmist. Taas läbisime erinevaid maastikke ja nautisime mitmekesist inimtühja rannikuloodust.

Sel päeval olime kiviusku, kõigil oli tasku pista üks auguga õnnekivi. Mõnel õnnestus ka aakrikku leida. Veel tuli ületada laulvad liivad, silmata suurt järve, müdistada männikus, tutvuda erinevate seeneliikidega ning veel ja veel käia, et jõuda sihtpunkti õhtueinele.

Kohale jõudes olime kõik mõnusalt väsinud. Matka pikkusest andsid märku sõna otseses mõttes otsa saanud saapatallad, aga matk seal Harilaiul oli hingematvalt kaunis.

Anneli Pitk


Orissaare kodutütarde matkamuljeid

Hedina: “Matk oli põnev  ja lahe. Matka lõpupoole jäi meie kaardilugeja meist maha ja ühel hetkel arvasime, et oleme ära eksinud, aga tegelikult ei olnud.”

Lissel Lee: “Matk oli põnev, lahe ja natuke väsitav ka. Korjasime kive ja saime maitsvat sööki.”

Saskja: “Mulle meeldis see matk väga, see oli põnev kogemus ja tore oli see, et saime kive kaasa võtta. Kõige rohkem meeldis tuletorni juures.”

Meriliis: “Matk toimus väga kaunis kohas, kindlasti lähen sinna perega tagasi. Ilm oli ilus, päike säras. Nägime huvitavaid ja mürgiseid seeni, saime nautida looduses olemist täiel rinnal. Sain kogemuse, kuidas kaarti ja kompassi koos kasutada ning leida üles vajalik koht. Kive oli seal palju ja keegi ei suutnud ilma kasvõi ühe kivita lahkuda. Oli vahva päev ja soovitan kõigil seal vähemalt korra elus ära käia.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)