Vähenenud töövõime ei vähenda töötahet (4)

Tööturul konkureerimine ei ole alati kerge, eriti kui esineb raskendavaid faktoreid. Siiski on ettevõtteid, kes palkavad ka vähenenud töövõimega inimesi, kes end heade töötajatena tõestavad.

TOETAV KOLLEKTIIV: Osilia taksofirma taksojuhi Tõnu Tiitmaa jaoks ei ole vahet, et dispetšerina edastab talle infot vähenenud töövõimega inimene.
MAANUS MASING


Tänase seisuga on Saare maakonnas töötuna arvel 180 vähenenud töövõimega inimest, kes on tööotsinguil. 1. septembrist kuni siiani on tööd saanud 15 vähenenud töövõimega inimest, kes sõlminud töö- või võlaõigusliku lepingu. Lisaks alustas üks inimene töötukassa toel ettevõtlusega ja üks inimene läks ka statsionaarsesse õppesse.

Osaühingu Osilia Takso juhatuse liige Tarmo Susi ütles, et nende firmas on vähenenud töövõimega inimesed tööle võetud dispetšeritena. “Kogemus on olnud väga positiivne ja mitte midagi halba ei saa öelda. Ei olegi aru saada, et inimese juures oleks midagi teistmoodi,” märkis Susi.

Töö on ju lihtne

Ta lisas, et esimest korda võeti sellele tööle vähenenud töövõimega inimene 2015. aasta novembris ning seoses töömahu suurenemisega arvestati, et inimesi võetakse veel. Nüüd töötab Osilia Taksos dispetšerina kolm vähenenud töövõimega inimest.

“Me ei ole pidanud neile mingeid eritingimusi looma, sest töö iseenesest on ju lihtne ega nõua tingimata ametisse täisjõus meest,” nentis Tarmo Susi, lisades, et kollektiiv on tervikuna meeldiv ja koosneb tublidest inimestest.

Omniva Saaremaa jaotuskeskuse juhataja Margit Tammelehe sõnul on nemadki palganud vähenenud töövõimega inimese, kes on end tõestanud lojaalse ja pühendunud kollektiivi liikmena. “Tööandjana suhtun vähenenud töövõimega inimese töölevõtmisse positiivselt, ent loomulikult tuleb igal konkreetsel juhtumil lähtuda tööotsijast ja kaaluda, kas pakutav töö talle sobib,” märkis Tammeleht. Ta lisas, et väga oluline on kogu meeskonna positiivne sisekliima, toetav suhtumine ja valmisolek koostööks. Samuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et meeskonnas oleks töötaja, kes saab vajadusel toetada ja juhendada.

“Tööle võtmise otsus tuli kergelt, sest inimese soovitaja rääkis kohe töövestluse alguses ära, milliste töödega inimene hästi toime tuleb ja mis võib osutuda liialt keeruliseks. Koos mõeldes saime töökoha uue töötaja jaoks sobivamaks muuta,” rääkis Tammeleht.

Töötukassa Saaremaa osakonna tööandjate konsultant Triinu Lillepärg ütles, et tööandja jaoks ei ole olulisim, kas inimesel on määratud vähenenud töövõime või mitte, vaid see, et tööle tulev inimene tahab pakutud kohal tööd teha ja saab sellega hakkama.

Riik maksab maksu

“Kui tegemist on osalise ajaga tööga ja inimese kuutasu jääb alla riigi kehtestatud kuumäära, siis on tööandjal ka kasulikum palgata vähenenud töövõimega inimene, sest riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu ise selleks kehtestatud kuumääralt,” selgitas Lillepärg. 2017. aastal on see 430 eurot.

Ta lisas, et vähenenud töövõime põhjused on erinevad ning üks suuremaid muresid on liikumistakistused või probleemid erinevate liigutuste ja sund­asendite osas.

“Ja nagu ühiskonnas üldiselt, on ka tööd otsivate inimeste hulgas üha suurem hulk vaimse tervise häirega inimesi,” rääkis Lillepärg.


Tulemas on nõustamispäev

Töötukassa korraldab tööandjatele 9. novembril nõustamispäeva, kus tööandja, kes on valmis tööle võtma või kelle juures juba töötab puude või erivajadusega inimene, saab teadmisi ja nõuandeid töötajate toetamiseks.

Nõustamispäeval “Erivajadusega inimene – tööandja võimalus” on koolitajateks erivajadusega inimeste organisatsioonide kogemusega koolitusspetsialistid ja kogemusnõustajad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 135 korda, sh täna 1)