Ühe mereäärse omavalitsuse taassünd (20)

urve tiidus

Urve Tiidus

“Haldusreformiga tõmmatakse Kuressaare linnale kui omavalitsuslikule haldusüksusele küll joon alla, kuid kohaliku elu korraldamisest saadud kogemused ja kuressaarlaste edasipürgiv vaim ei kao kuhugi ka suure Saaremaa koosseisus,” kirjutab Urve Tiidus, Kuressaare linnapea aastail 2005–2011.

1. oktoober 1990 jääb kuressaarlaste jaoks ajalukku kui taassünni päev. Hakkajate saarlaste eestvedamisel ning bürokraatia pärituules sai Kuressaare taas ametlikult omavalitsusüksuse staatuse. Muuseas, esimese omavalitsusena taasiseseisvumise hakul.

Linnapea ametiketi vastuvõtnud Taivo Lõuk on meenutanud seda perioodi sõnadega: “Iga asja jaoks oli hirmus vähe aega. Pliiatsiga visandati linnavalitsuse struktuuri…” Eelarvegi mahutati paarile A4-lehele ära. Alguse asi, mõistagi. Kohaliku omavalitsuse valimised kaasaegses tähenduses toimusid 1993. aastal. Eelmistest oli möödas 59 aastat.

Merelinna sarm

20. sajandi lõpp ja 21. sajandi algus tähendasid Kuressaarele üliintensiivset arenguperioodi nii moodsa omavalitsusena kui ka Eesti suurima saare tõmbekeskusena. Tahe taastada uhke ja puhta keskkonnaga merelinna maine ning muuta Kuressaare atraktiivsemaks investeeringutele viis samm-sammult ka tulemusteni. Ühel kaunil päeval oli Kuressaare merelaht puhas ja rannaäär ärkas justkui ellu. Linnarahvas pühitseb oma kestvat sidet merega igasuvistel merepäevadel. Aga merelinna sarm ei jäta külmaks omasid ega külalisi aastaringseltki. Kunagist roogu kasvanud kaldapealset kaunistavad jahisadam, hotellid, merekeskkonda hoiab puhtana kaasaegne veepuhasti, sportimislusti innustavad jalgpalliväljakuga staadion ja tennisekeskus. Rääkimata koolistaadionitest ja täismõõdus golfiväljakust.

Puhas elukeskkond ja kõigile majapidamistele kättesaadav kvaliteetne joogivesi on Kuressaares praegu nii iseenesest mõistetav, kuid maailmas nii mõnelegi suurlinnale järjest suuremat peavalu põhjustav teema.

1999. aastast Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO heakskiidul terviselinna tiitlit kandev Kuressaare on väärikat tiitlit igati õigustanud. Elukeskkonna ja linlaste tervise edendamiseks on tehtud suuri investeeringuid, millest kasvõi kergliiklusteed on saanud vaimustava vastuvõtu suurtelt ja väikestelt, noortelt ja vanadelt.

Üha atraktiivsemaks muutus Kuressaare ka investoritele. Alustades spaahotellide ja kaasaegse elektroonikatööstusega luksusjahtide ehitamiseni välja. See tähendas uusi töökohti, palgakasvu ja muidugi maksude laekumist linna eelarvesse. Ettevõtja taustaga linnapea Jaanus Tamkivi on meenutanud, kuidas linnaeelarve maht kasvas üheksa aastaga viiekordseks (1996. aastal 40 miljonit krooni, 2005. aastal 200 miljonit krooni).

Uue sajandi soodne makromajanduslik keskkond, mis kestis 2008. aastani, peegeldus kasvõi väljaantud ehituslubade arvus: 2006. aastal 269, 2008. aastal 239 ehitusluba.

Koostöö ja innovaatilisus

Mitmeid kordi omavalitsuste võimekuse edetabeli esikümnesse paigutunud Kuressaaret on alati iseloomustanud konstruktiivne koostöövaim, mõningatest poliitilistest erimeelsustest hoolimata. See koostöövaim käsikäes innovaatiliste algatustega ja kõrge tulemuslikkusega euroraha taotlemisel on teinud Kuressaarest tänapäevase elukeskkonnaga linna, mille populaarsuse jätkuvaks kasvuks piisab sellestki, kui muu maailm veel rohkem suurlinnadesse voorib.

Väikelinnade võlu võimendab seegi, kui tead, et su laps saab siin sama heal tasemel õpetust kui kuskil suurlinnas. Ja seegi, et selle linna kultuuriellu mahuvad harmooniliselt tippkultuur ja rahvakultuur kõige mitmekesisemates vormides.

Kuressaare käekäiku on mõjutanud hea rahvusvaheline koostöö Läänemere Linnade Liidus ning sõpruslinnad viiest riigist – Soomest, Lätist, Rootsist, Taanist ja Belgiast. Nii mõnigi jalgratas jäi sõprade targal nõuandel leiutamata.

Haldusreformiga tõmmatakse Kuressaare linnale kui omavalitsuslikule haldusüksusele küll joon alla, kuid kohaliku elu korraldamisest saadud kogemused ja kuressaarlaste edasipürgiv vaim ei kao kuhugi ka suure Saaremaa koosseisus.

Ilmunud kogumikus “Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989–2017” (väljaandja Eesti Maaomavalitsuste Liit koostöös MTÜ-ga Polis).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 058 korda, sh täna 1)