Riik hakkab siiavarusid turgutama (2)

SUUR SAAK: parimad siiasaagid on Saare maakonnas Ruhnu vetes.
ANDRUS REBANE

Keskkonnatingimuste muutused on viinud kohalikku päritolu siiavarude vähenemiseni, millele riik üritab piiri peale saada siiavastsete asustamisega Saaremaa rannikulahtedesse.

Sel aastal kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017 pakub välja, et siiavarude turgutamiseks tulevad kõne alla järgmised lahed: Kihelkonna, Kuusnõmme, Kasti, Kõiguste ja Udriku laht ning Suur Katel, samuti Väike väin Kõrkvere ja Kõinastu piirkonnas.

Asustamise maht sõltub asustusmaterjali saadavusest, kuid tegevuskava kohaselt tuleks igal aastal valida plaanipäraselt 1–2 lahte, kuhu asustusmaterjal lasta. Saare maakonnas peavad teadlased kõige olulisemaks Kuusnõmme lahe asurkonna turgutamist ligikaudu 100 000 vastsega. MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp andis möödunud nädalal maaeluministeeriumi küsimusele vastates teada, et väga oluline on taastada ka Kasti lahe siia asurkond, kus kohalikud kalurid on samuti traditsiooniliselt siiga püüdnud.

Kalandusteadlane Markus Vetemaa (pildil) ütles, et Saaremaa ajalooline siiavaru ehk meres kudeva siia varu on jäänud üsna kehvakeseks ja seda isegi mitte liigse väljapüügi tõttu. Siiavaru madalseis Saaremaa vetes on tõenäoliselt seotud marja väikese ellujäämusega talvisel inkubatsiooniperioodil eutrofeerumise ja soojade jääkatteta talvede mõjul.

Kunagi liivakruusase põhjaga olnud Kuusnõmme lahe põhjas võtab võimust muda, mis jäävabade talvede tormides siiamarja enda alla matab ega lase talle hapnikku ligi. See on arvatavasti üks põhjus, miks meres kudeva siia varud on väga nigelaks jäänud.

Kuusnõmme ja Vilsandi juures töötavate kalandusteadlaste hinnangul moodustab 90 protsenti sealsest siiakalast Soome kalakasvandustest ja vähemal määral ka jõgedest kohale ujunud siirdesiig ehk jões kudev siig. Seega toetub Saaremaa siiapüük Vetemaa sõnul lõviosas Soome jõgede puhtale keskkonnale ja soomlaste lahkusele, kes oma kalakasvandustes väga palju siiga taastoodavad.

Siia väljapüük on viimase sajandi lõikes üsna palju muutunud. Aastatel 1934–1938 oli keskmine siiasaak merevetest 198 tonni aastas ja aastatel 1951–1955 koguni 205 tonni. Rekordsaak aastal 1952 küündis 272 tonnini. Alates viiekümnendate aastate teisest poolest algas saakide järkjärguline vähenemine ja madalseisu jõudsid need kaheksakümnendate aastate lõpuks, kui püüti vähem kui 10 tonni siiga aastas. Sajandivahetuseks olid saagid tõusnud umbes 30 tonnini aastas, rekordsaak aastal 2002 ulatus 47 tonnini. Viimastel aastatel püütakse Eesti vetest umbes 20 tonni merisiiga aastas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 659 korda, sh täna 1)