Huviharidus sai lisatoetust

12. aprillil võttis riigikogu vastu noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks eesmärgiga, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

2017. aasta riigieelarves oli selleks ette nähtud 6 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Lisaraha suuruse arvestamisel on aluseks võetud järgmised komponendid: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7–19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Riiklik täiendav toetus eraldati kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse kava esitamisel 2017. aasta septembri alguses, toetus Kuressaare linnale käesolevaks aastaks oli 21 094 eurot.

Kuressaare linnavalitsus jagas 2017. aasta huvihariduse ja huvitegevuse riikliku täiendava toetuse välja projektikonkursi teel. Toetuse saamiseks tuli kirjutada taotlus, mille esitajaks võisid olla juriidilised isikud, mittetulunduslikud ühendused, füüsilisest isikust ettevõtjad või Kuressaare linnavalitsuse hallatavad asutused tingimusel, et tegevus on seotud Kuressaare linna koolides õppivate noortega.

Huvihariduse ja huvitegevuse riikliku täiendava toetuse jagamiseks moodustati komisjon, kuhu kuulusid lisaks linnavalitsuse haridusosakonna töötajatele volikogu liige Taavi Rauniste ja Kuressaare linna noortekogu esindaja Sander Tulk. Toetuse eraldamisel oli määravaks, et tegevus oleks suunatud 7–19-aastaste laste ja noorte huvitegevusvõimaluste laiendamiseks ja kaasaegsete meetodite rakendamiseks huvihariduse ja huvitegevuse pakkumisel.

Taotlusi laekus 12 organisatsioonilt kokku 28. Tulenevalt huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse projektide läbivaatamise komisjoni 3. oktoobri koosoleku ettepanekutest toetati järgmisi tegevusi: Saaremaa kunstistuudiole kujundusprogrammi soetamine õppetööks, MTÜ-le Spordiring Aivi Auga Spordikool TRX-treeningseadme soetamine, spordiklubile JõuMees nelipealihase-pingi soetamine, rahvaspordiklubi Riimes tantsukooli Semiir noorte treenerite koolitus ja akrobaatikavahendite soetamine, Kuressaare Vanalinna kooli spordiringide kaasajastamine ja robootikaringile vahendite soetamine, Noortejaama looduslabori loomine ja bändiruumi kaasajastamine, Saaremaa ühisgümnaasiumile vahendite soetamine loodus-, täppis- ja tehnikateaduste tegevuste kaasajastamiseks, Kuressaare muusikakooli improvisatsiooni- ja noodiõpetusalase koolituse läbiviimine, Kuressaare gümnaasiumi huvikoolile Inspira vahendite soetamine loodus-, täppis- ja tehnikateaduste tegevuste kaasajastamiseks, puidutreipinkide ja -peitlite soetamine tehnoloogiaringi tegevuse laiendamiseks ning ukulelede soetamine.

Eelpool kirjeldatust on näha, et toetust taotleti organisatsioonide poolt mitmetel juhtudel vahendite soetamiseks, mille põhjuseks võib tuua asjaolu, et tavaliselt pole asjade muretsemiseks selliseid võimalusi olnud. Nüüdisaegsete vahendite soetamine on oluline huvitegevuste atraktiivsemaks muutmiseks ja uute võimaluste loomiseks. Kuressaare linna huvihariduse ja huvitegevuse valdkonnas on üks kitsaskohti olnud ka loodus,- täppis- ja tehnikateaduste kättesaadavus ning seetõttu oli üks prioriteete ka nende tegevuste toetamine.

Julgustame noori uusi võimalusi kasutama ja huvitegevuste pakkujatelt neid küsima. 2018. aastaks on riigi poolt huvihariduse ja huvitegevuse lisatoetuseks ette nähtud uued eraldised ning seda raha tuleb kasutada valdkonna kitsaskohtade parendamiseks Saaremaa valla perspektiivis.

Marii Kõrgesaar,
noorsootöö spetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)