Gümnasistid lõpetasid põhikoolipoiste kakluse (18)

Möödunud reedel kahe põhikoolipoisi arveteklaarimisse sekkunud gümnasistid pälvisid Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu kiituse.

VÄGIVALDA EI SALLI: 11. klassis õppivad Garel Muul ja Jürgen Truu ei peljanud põhikoolipoiste taplusele vahele minna.
FOTO: Maanus Masing

Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Anton Teras ütles, et tänab 11.c klassis õppivat Garel Muuli, Jürgen Truud, Taavi Nõmme ja Oliver Moringut hoolekogu nimel: tänu noormeeste sekkumisele lõppes koolistaadioni kõrval toimunud peksmine, kus seitsmenda klassi poiss tagus neljanda klassi poissi.

“Gümnasistide käitumine väärib kiitust ja teistele eeskujuks toomist,” leidis Teras. Tema kuulis juhtunust oma viiendas klassis õppinud tütrelt, kes juhtus peksmist ja gümnasistide sekkumist vahetunni ajal kooliaknast pealt nägema. “Kasutasin õpilasesindusse kuuluva poja abi, et välja uurida, kes need sekkujad olid,” rääkis Teras.

Peksja jooksis minema

Terase sõnul on koolivägivallale vahele astumine selge näide täistsükli kooli – kus lisaks alg- ja põhikooliosale on ka gümnaasiumiklassid – plussidest. “Kui sarnane juhtum oleks toimunud põhikoolis, siis kaheksanda-üheksanda klassi poistel ei pruugi olla sellist mõtlemist, julgust või pealehakkamist, et peksmisele vahele minna,” selgitas Teras. “Kui sellist suhtumist, nagu neil gümnaasiumipoistel, oleks rohkem, oleks ka koolikiusamist vähem.”

Klassivennad Garel Muul ja Jürgen Truu juhtusid staadioni kõrval ühiselamu ja kuulitõukeplatsi juures toimunud kaklust nägema aknast, kui nad parasjagu koolimaja kolmandalt korruselt neljandale minemas olid. “Algul paistis õues vaid trobikond poisse ja mõned tüdrukud,” rääkis Garel. “Siis nägime, kuidas kaks poissi teineteist nügima ja tõukama ja siis juba lööma hakkasid. Jooksime nii ruttu kui võimalik alla, et nad lahutada.”

Kui Garel ja Jürgen õue jõudsid ja kaklusele vahele tõttasid, peksis seitsmendik parasjagu neljanda klassi poissi. “Niipea kui peksja meid märkas, jooksis ta minema,” lausus Garel.

Garelist ja Jürgenist pisut hiljem jõudsid sündmuskohale ka Taavi Nõmm ja Oliver Moring.

Gareli sõnul ütlesid juhtumi tunnistajaks olnud õpilased talle, et neljandik olevat seitsmendikku enne hammustanud. “Kas see ka tõsi on, ma ei tea,” märkis Garel. “Väiksemal poisil oli huul igatahes verine.”

Koolikius on tavaline

Gareli sõnul tuleb koolikiusamist ette paraku üsna sageli ning seda ilmselt igas koolis. Nii teravaid olukordi, kus üks õpilane teisele lausa kallale läheb, talle aga ei meenunud.

“Nooremana olen ise olnud nii kiusatav kui ka kiusaja,” tunnistas Garel. “Olen sellest õppinud ja tean, et kiusamine ei ole õigustatud. Väiksena selle peale paraku ei mõelda.”

Gareli sõnul ei julge kaasõpilased koolikiusamisele vahele minna hirmust ise kiusualuseks muutuda või koguni peksa saada. “Kui oleksin noorem ja keegi kaks-kolm aastat vanem teist terroriseeriks, siis ei julgeks ma ilmselt samuti sekkuda,” arvas ta. “Praegu, vanemana, läheksin nooremate või omaealiste kaklusele vahele küll.”

Gareli hinnangul koolikiusajate noomimisest ja edaspidi paremini käituma manitsemisest ega ka kiusajate vanematega vestlemisest kasu ei ole. “Mõne õpilase puhul on see täiesti mõttetu,” leidis Garel. “Milline oleks lahendus, ma kahjuks öelda ei oska.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 515 korda, sh täna 1)