MADIS KALLAS: Alguses tuleb võtta aasta korraga (17)

Sotside esinumbrina Saaremaa vallavolikogu valimistel ainsana isikumandaadi saanud Kuressaare linnapea Madis Kallas lubab keskenduda uue valla käivitamisele ega mõtle veel sellele, mis nelja aasta pärast juhtuma hakkab.


Neli aastat tagasi sai Kallas kohalikel valimistel 156 häält ja pääses Hannes Hanso valitsusse abilinnapeaks. Poolteist aastat hiljem tõusis ta riigikogusse hüpanud Hanso asemel Kuressaare noorimaks linnapeaks. Nüüd terendab 36-aastasel mehel ees esimese Saaremaa vallavanema ametikoht. Saarte Häälele andis ta intervjuu kolmapäeva hommikul, pärast järjekordset koalitsiooniläbirääkimiste vooru.

Kas kõnelused kulgevad plaanipäraselt?
Kõik, mis on olnud plaanis koosolekutel läbi arutada, on läbi arutatud ja kusagil pole pidanud sammu tagasi astuma või mingeid varasemast etapist pärit otsuseid ümber vaatama.

Kas see plaan, mis kolme partneriga realiseerumas on, oli juba enne valimisi?
Ei olnud. Juba valimisõhtul valmistasin ma ette laiapõhjalist koalitsiooni. Kohtusin kõigi nimekirjade juhtidega. Esmaspäevasele kohtumisele läksin selge plaaniga, et kui tahetakse laiapõhjalist koalitsiooni, siis ei saa rääkida mingitest eraldi läbirääkimistest ega muudest tingimustest. See tähendab, et edasi minnakse ühiselt üksnes nii, et kõik on laua ümber. Ma tean, et Mart Mäeker Saarlase valimisliidust toetas seda kuni lõpuni, aga paraku mitmed teised olid teist meelt. Selles mõttes on mul kurb meel, et nüüd jääb see variant läbi proovimata.

Mis läks valesti?
Kui keegi praegu väidab, et oleks võinud anda rohkem aega, siis – kõik teavad, kuidas poliitikas asjad käivad, kuidas tagatubades kokkuleppeid sõlmitakse ja kohe teist otsima hakatakse, kui mingi asi ei toimi. Meie seisukoht oli algusest peale laiapõhjaline koalitsioon ja kui ei peaks õnnestuma, siis tuleb teha järgmised otsused.

Praegusel kujul tundub, et uue valla loomist jääb saatma tubli annus vimma. Nende inimeste poolt, kes tegevvõimust ja sellega kaasnevatest ametitest kõrvale jäävad.
Mina arvasin, et poliitikat saab teha ka niimoodi, et vimma ei jää. Sellepärast pakkusin esmaspäevasel kohtumisel välja ka selge kohtade jaotuse nende jõudude vahel, kes laua taga olid. Üldiselt on nii, et paljud tahavad valla arengus reaalselt kaasa lüüa ja palka saada.

Mul oli plaan ja selles suhtes on minu südametunnistus puhas. Sest ma tean ka, mida erinevate jõudude koosolekul räägiti – Saaremaa on paraku nii väike. Mul oli teada, mis ridades ja kes oli vastu. Rääkida nüüd seda, et me oleks ikka tahtnud – praegu tuleb ise peeglisse vaadata. Seetõttu on mul siiralt kahju, et nõnda on läinud. Ma nägin, et ka vallavanematega, kellega meil on SOL-is olnud hea koostöö, nendega jäi nüüd teatud distants sisse. Aga… kui ikkagi hakatakse selja taga tegema juba telefonikõnesid ja väiksemat koalitsiooni, kus meie ei oleks enam osalised olnud, siis mis koostööst me saame enam rääkida.

Kui iseloomustada viimast kuud Madis Kallase elus, siis milline see on emotsionaalses mõttes olnud?
Oli ütlemata rahulik ja konstruktiivne aeg. Meil sellist räpast süüdistamist, nagu teistes linnades ja piirkondades, küll ei olnud. Eks üks Saaremaa tekkis ka seetõttu, et soovisime koostööd teha.

Neli aastat linnavalitsuses, sellest kaks ja pool aastat linnapeana kasvatab selga ilmselt paraja teflonkihi, aga sellegipoolest – kui palju on olnud neid kordi, kus mingi asi või asjade käik Madis Kallase endast välja on viinud?
Loomulikult on mingi kiht peale kasvanud, aga mul on kindlad põhimõtted – ma ei ole aktiivne Facebooki kasutaja, võib-olla kord nädalas vaatan seda, ma ei loe kommentaare. See, mida anonüümselt arvatakse sinu tegemiste kohta, ei peaks inimestele korda minema. Loomulikult mulle aeg-ajalt öeldakse, et sinu kohta kirjutati seda või teist. Minule piisab konstruktiivsest kriitikast nendelt, kes julgevad seda oma nime all öelda. Eks sellised asjad mõjuvad ka lähedastele.

Mul abikaasa on öelnud, eriti pärast seda, kui linnapea ametisse sain, et hommikul ei tea kunagi, mis sind lehte lahti võttes ees ootab. Midagi on ikka alati. Mina saan sellest üle, aga lähedastele mõjub see palju rängemini. Seetõttu loodan, et need, kes on praegu jäänud opositsiooni, suudavad jääda väärikaks. Seda kavatsen ka ise teha, sõltumata sellest, kuidas läbirääkimised kujunevad.

Ilusat juttu suurvallaga saabuvast helgest tulevikust on räägitud küllaga. Sõnastaks nüüd hoopis paar-kolm Saaremaa valla põhiprobleemi.
Esimesed küsimused on: mis saab siis, kui ei tule kolmandat suurt parvlaeva, ja mis saab, kui tuleval aastal ei ole riigieelarves raha suurema lennuki jaoks? Kohapeal elava saarlase jaoks pole need ehk nii põletavad küsimused, aga sellega on seotud meie ettevõtjad, majutusasutused, ürituste korraldajad, võtame kasvõi äsja toimunud Saaremaa ralli.

Teine suur teema tuleneb otseselt ühinemisest – siiani on otsuseid tehtud igas piirkonnas eraldi ja selle piirkonna kohta. Kuidas tagada, et järgnevatel aastatel tehtavad otsused lähtuvad jätkuvalt ka piirkondade huvidest.

Esindatuse küsimus?
No volikogus on esindatusega praegu väga hästi välja tulnud. Kõik piirkonnad, välja arvatud Mustjala, on sees, mis näitab, et valimised läksid väga hästi. Samal ajal on nende valimistega algust tehtud ka aastakümnetega kivinenud piiride muutmiseks. Vanasti oli kõik sovhoosi- ja kolhoosipõhine, ühes keskuses käidi lasteaias, koolis, tööl. Täna on inimesed väga liikuvad.

Kolmas teema on raha ja toe leidmine suurematele institutsioonidele ja ettevõtmistele, nagu näiteks TTÜ mereakadeemia Kuressaare keskus, Kuressaare ametikool, Saaremaa ooperipäevad – tuleb leida lahendused, et need asjad ikka Saaremaale jääksid.

Aga strateegilised eesmärgid, nagu väljarände ja rahvastiku vananemise pidurdamine ning väärikalt tasustatud töökohtade loomine?
Eks need eelmised asjad ongi lahendus. Head ühendused, head haridust pakkuvad õppeasutused, ettevõtjad, keda omavalitsus toetab, üritused igal aastaajal – siis tekibki atraktiivne keskkond. Ettevõtteid külastades ongi sõnum selline – hoidke maksimaalselt head elukeskkonda ja pakkuge kõrgel tasemel teenuseid. Ja eks seetõttu me olemegi praegu Eesti kõige turvalisem paik, meil on aina rohkem võimalusi vaba aja sisustamiseks – meenutame kasvõi äsjast moodsa kino avamist.

Koalitsioonileping on vormumas. Mida on sinna üldse võimalik lisaks sellele, mis kirjas valdade ühinemislepingus, veel sisse kirjutada?
No päris palju saab. Ühinemisleping on ju koostatud 2016. aasta alguses. Selles pole kirjas kasvõi Kuressaare Vanalinna kooli renoveerimist. Vahepeal on riik tõstnud jõuliselt ka kultuuri- ja haridusvaldkonna töötajate palku. Selles osas oleme samuti maha jäänud. Need asjad tuleb sisse panna ja vallavolikogu kindlasti seda mõistab.

Kas Saaremaa valla eelarve neid asju ka võimaldab? Aasta enne ühinemist on käinud ka liitujate laenuralli. Milline on uue valla rahaline võimekus?
See on hea. Kui me räägime palkade ühtlustamisest, siis on tegu püsikuluga, mida ei saa katta laenurahaga ja selleks tuleb leida sisemised ressursid. Ma väidan, et need on olemas. Me oleme suutnud viimasel ajal meeletult ehitada tänavaid, lasteaedu jne. Nüüd on aeg panna raha jällegi rohkem “pehmesse poolde”. Suurusjärk pool miljonit eurot aastas tuleks ideaalis leida, muidu lähevad needki inimesed ära, kes meil praegu on.

Millal algavad konkursid osakonnajuhatajate kohtadele?
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks volikogu 9. novembril kinnitama valla struktuuri, pärast mida saab kohe konkursid välja kuulutada. Kiireks läheb, aga 1. jaanuarist peab Saaremaa vald töötama. Loomulikult saavad kandideerida kõik endised vallavanemad ja ka need, kes volikogusse kandideerisid. Me tahame kindlasti valida välja parimad, sõltumata sellest, kuidas või kellega nad on seotud. Keeruline saab olema, aga oleme selleks pikalt valmistunud, et kõik õnnestuks.


Madis Kallas

Sündinud 22.04.1981 Kuressaares

Haridus:
• kõrgem, kehakultuur
• Tallinna Ülikool, 2004

Töö:
• Saare maavalitsuse
spordinõunik 2011–2013
• Kuressaare abilinnapea
2013–2015
• Kuressaare linnapea
2015–2017

Pere:
abielus, kaks last

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 382 korda, sh täna 1)