SUUR MAA, SUURED ASJAD: Leegionär tõi kastanid tulest

neeme korv

Neeme Korv

Seekordse kolumni pealkiri on pärit spordiajakirjandusest. Kui nii võtta, siis mis need valimisedki muud on kui üks sportlik mõõduvõtt erakondade, nimekirjade ja kandidaatide vahel. Kohalikud valimised esmakordselt ühtses suures Saaremaa vallas andsid võidu sotsiaaldemokraatidele, keda vedas endine kümnevõistleja, 7972-punkti-mees Madis Kallas.

Võib öelda, et sotsidel oli meri põlvini. Kallas oli Kuressaare linnapea ning näitas, et eelmiste kohalike valimiste komeedi, vahepeal uutesse, kõrgematesse galaktikatesse lennanud Hannes Hanso kingad ei loksunud jalas sugugi ning esikoht tuli ära nii talle kui ka erakonnale.

“Kui tahad teha tugevat tiimi, siis paraku tuleb väljast võtta ja ma ei näe selles midagi halba,” rääkis Saaremaa Võrkpalliklubi mänedžer Hannes Sepp hiljuti Vikerraadiole. Tõesti, saare mansas pallib neli välismaalast. Eks paistab, kuidas klubil minema hakkab, aga on vana tõde, et leegionär peab oma palga ausalt ja soovitatavalt protsentidega välja teenima.

Värskeid tegijaid mandrilt ja mujalt on valimiste aegu ikka üle väina tulnud. Just tänu sellele suutis juba varem nõrguke, erakonna sisemiste turbulentsidega aga lausa pildilt kadunud Keskerakond Saaremaal kõrgesse mängu tagasi tulla ja purjetab nüüd lausa võimukursil.

Võib vist öelda, et Keskerakonna raskekahuriväe hulka kuuluv Enn Eesmaa on auga publiku ovatsioone väärt. Jah, nagu Keskerakonna keskaparaat ja vapper kandidaat ise rõhutavad: Eesmaa kandideeris eelmistel riigikogu valimistel Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal. Seega – praami peale sõita mees juba oskab. Jah, selles on oma iroonia.

Eesmaa kandideerimise ajalugu näeb välja nagu mõne Eesti jalgpallikoondislase klubikarjäär. Endine telenägu on püüdnud hääli Tallinnas, aga ka Järva- ja Viljandimaal, riigikogu valimistel aastal 2011. Ka sinna piirkonda kandideerima siirdudes rääkis Eesmaa, et mõni sugulane tal sealkandis ikka olevat, aga üldiselt ta kanti ei tunne. Samas uute inimestega kohtuda olevat jube põnev.

See meenutab kangesti üht klassikalist lugu Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna vastuvõtukomisjonist, kus tudengikandidaat peab vastama Lauristini ja Vihalemma küsimusele “Miks sa tahad ajakirjanikuks saada?”. Mille peale siis nooruk reipalt vastab: “Ma tahan huvitavate inimestega kohtuda!” – “Aga mine siis ja kohtu, tänav on huvitavaid inimesi täis, selleks pole vaja ülikooli tulla.”

Iseenesest pole valimisturismis ju midagi halba. Ning ma ei kahtle, et Eesmaa hea suhtlejana suudab ka saarlase hinge mõista. Ega 2219 häält riigikogu valimistel lihtsalt tarkade silmade ja hea jutu eest ka ei tule. Kuid ettevaatlikuks teeb see kahe tooli jant ikkagi. Kohe kuidagi ei taha, et kohalike küsimuste otsustamine nihkub Toompeale.

Eriti nüüd, kui meil on niisugused uued ja suured omavalitsused nagu seesama Saaremaa vald. Demokraatia mõttes on halb, et sealsed võimuvahekorrad hakkavad liiga palju kohalikku elu määrama.

Valimisliitude suur edu just proportsionaalselt neil valimistel ei ole juhuslik. See on vastureaktsioon, mille jõudu ei tohi ükski parteikontor alahinnata.

Neeme Korv
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 198 korda, sh täna 1)