Maavalitsus tunnustas aasta haridustegusid (+GALERII) (8)

Saare maavanema kohusetäitja Jaan Leivategija ja maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters andsid eile Saaremaa aasta tegijatele üle tänukirjad ja meened.

1. Aasta õppija 2017
on Eesti maaülikooli keskkonnaosakonna lektor Kadri Kask.
Kadri Kask on väga kohusetundlik ja motiveeritud õppija. Ta on terve oma töökarjääri jooksul elanud ja töötanud Tartus õpetajana erinevates koolides nii kesk- kui ka kõrghariduses, viimased kümme aastat Eesti maaülikoolis lektorina, kus kaitses 2014. aastal doktorikraadi.

Peale seda otsustas, et on aeg muutusteks, kuna lapsed on suured ja oli tekkinud aega ka iseendale. Ta hakkas õppima Olustveres lihatehnoloogiat. Valik tulenes sellest, et ta oli Muhus juba paar aastat pidanud MTÜ Muhumaalammas lambaid ja tahtis hakata lambalihast tooteid valmistama ja müüma. Peale Olustvere kooli lõpetamis on ta oma elu järjest rohkem sidunud Muhumaa, lammaste ja lihaga. Muhus Liival hakkab sel kevadel tööle lihalõikus ja toore liha ning lihatoodete müük, kus tema vastutada on lambaliha pool. Projekteerimisel on väiketööstus, kus oleks võimalik ka kuumtöödeldud kohalikke lihatooteid valmistada. Põhimõte on lühike tarneahel loomapidaja-tapamaja-tööstus-kohalik toode-tarbija kõik koos  Muhu saarel. Seal ta soovibki oma uue omandatud haridusega panustada.

2. Aasta seeniorõppija 2017
on Aste põhikooli IT-juht Peeter Ramst.
Tänu õppimisele omandas Peeter Ramst lisakvalifikatsiooni, ta on töötanud nüüdseks juba ligi 40 aastat Aste põhikoolis arvutiringi juhendajana. Koos temaga tulid kooli esimesed arvutid ja tema initsiatiivil sisustati tehnikaringi ruumid. Tänases reaalsuses on Ramst kooli direktori sõnul asendamatu kooli digitaristu tehniliste küsimuste lahendamisel.

3. Aasta koolitaja 2017
on Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi eesti keele õpetaja Merike Olo.
Merike Olo on viimased kolm aastat olnud väga hinnatud eesti keele õpetaja muukeelsele elanikkonnale. Tema õpilased on olnud ukrainlastest arstid, mitmed Saaremaale elama tulnud muusikud nii Itaaliast kui ka Belgiast. Lisaks on tema õpilaste hulgas olnud nii Venemaalt kui ka Slovakkiast ja mujalt Eestisse elama tulnud inimesed.

4. Aasta õpitegu 2017
on eripedagoogika 160-tunnise kursuse toomine Saaremaale.
Koostöös Kuressaare koolituskeskuse Osilia (juhataja Margit Düüna) ja Saaremaa Rajaleidja keskusega (juhataja Inga Teär) pöörduti Tallinna ülikooli HIK õpetajate akadeemia poole, et tuua Saare maakonda eripedagoogika kursus üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajatele.

5. Aasta raamatukogu 2017
on Abruka raamatukogu.
Abruka raamatukogus korraldatakse erinevaid õpitubasid (peamiselt suveabrukalastele). Raamatukogu juhataja Helle Kesküla otsib õpetaja, muretseb vajalikud töövahendid, kutsub rahva kokku, osaleb ise. Vahel ka juhendab. Valmistati süüteroose, värviti taimedega villast lõnga, keedeti seepi jne.

6. Aasta klassiõpetaja 2017
on Triinu Järvalt Kärla põhikoolist.
Triinu Järvalt on kõrge sisemise motivatsiooniga, õppijate iseärasusi ja nende õpistiile arvestav ja motivatsiooni toetav, innovaatiline, avastamisrõõmu ja teotahet täis noor pedagoog. Oma erialalt on ta eripedagoog ja see annab talle kui klassiõpetajale positiivset varjundit. Oskab vilunult märgata iga lapse eripära ja läheneb sellele loovalt. Tema õpikäsituses on kasutusel õpilaste individuaalset arengut toetavad ja õppeaineid lõimivad omakoostatud (digi)õppematerjalid, kohandatud tekstid, õppeprotsessi organiseerib ta uute õppemeetodite kaudu.

7. Aasta põhikooliõpetaja 2017
on Merle Prii Saaremaa ühisgümnaasiumist.
Merle Prii on aktiivne emakeele ja kirjanduse õpetaja, kes isikliku eeskujuga suunab lapsi tegelema erinevate valdkondadega: emakeele, kirjanduse ja lingvistika olümpiaadid, omaloominguvõistlused, interaktiivsed emakeele ja kirjanduse mängud; ta juhendab kodutütarde rühma. Tema õpilased kirjutavad erinevaid loovtöid, samuti muinasjutte. Tema vedada on kooli elektroonne almanahh, kuhu lähevad parimad emakeele kirjutised.

8. Aasta gümnaasiumiõpetaja 2017
on Anu Rannama Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumist.
Matemaatikaõpetaja Anu Rannama teeb ka kõige keerulisemad asjad väga lihtsalt selgeks, ta on sõbralik ja tema tunnis on hea olla, sest ta oskab tunni väga põnevaks teha. Alati leiab ta kõigi jaoks aega ja pole kunagi pahas tujus. Reaalaine õpetajana ei ole ta kuiv teoreetik, vaid tema tunnid on täis elulisi näiteid, kus üht või teist valemit vaja läheb. Sageli teeb ta tundides nii paaris- kui ka rühmatööd. Oli üks esimesi õpetajaid, kes alustas skaibitundidega.

9. Aasta klassijuhataja 2017
on Ave Jõgi Kuressaare gümnaasiumist.
Ave Jõgi on klassijuhatajana enamat, kui klassijuhataja ametikirjeldus seda tegelikult nõuab. Teda huvitab õpilaste eraelu ja nende heaolu ning ta üritab neid alati aidata, mõista ja toetada. Ta on inimesena supertore ja hooliv. Õpetajakarjääri on tal juba aastakümneid, kuid see ei ole teda kuidagi muutnud vanamoelisemaks. Endiselt teeb ta oma tööd armastusega ja üritab alati kõike paremini teha. Oskab kõikidega kohe hästi läbi saada ja on väga toetav.

10. Aasta kutseõppeasutuse õpetaja 2017
 on Karin Saare Kuressaare ametikoolist.
Harva leiab väikses ühiskonnas nii mitmekülgse õpetaja kui tema – pädev matemaatikaõpetaja, edukas õpilasfirma juhendaja, supernäide, kuidas ettevõtlikkusega eeskuju anda, vinge rühmajuhataja – mitmedki õpilased on jäänud kooli ja on ka õppima hakanud! Karin Saare suudab õpilasi õpetada inspireerival moel, näidates, kuidas keerulised seosed lihtsateks muuta.

11. Aasta hariduse sõber 2017
on Triinu Putnik töötukassast.
Triinu Putnik on oluliselt panustanud noorte teadlikkuse tõstmisesse tööelu valikutest, võimalustest ja olukorrast, et noored saaksid teha enda jaoks teadlikumaid valikuid. Ta on aktiivne kogukonnaliige, osaleb erinevates projektides ja noorte algatustes. Tema positiivsus ja sära murravad ka keerulisema sihtgrupi negatiivsuse.

12. Haridusasutuse aasta tegu 2017
on Kuressaare gümnaasiumi purjetamine kooli algklassiõppe osana.
Kuressaare gümnaasiumi 2. klasside õpilastele pakutakse purjetamise algõpet, mis sisaldab mereohutuse, purjetamise põhiteadmiste, tehniliste oskuste ja paadi seadistamise, purjetamise väljaku, merel liiklemise ning ilmatundmise õpetust. Selle eesmärk on väärtustada Eesti mereharrastust ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele. 2. klassi õpilased saavad purjetamise algõpetuse kehalise kasvatuse osana mahus 16 tundi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 317 korda, sh täna 1)