Papilloomiviiruse vastu on vaja vaktsineerida (1)

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu emakakaelavähki tekitava papilloomiviiruse vastase vaktsiini ostmiseks ja tulevast aastast kuulub HPV vastu vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse. 12–14-aastaseid tüdrukuid hakatakse viirusliku nakkushaiguse vastu tasuta kaitsepookima tulevast aastast.

Tiiu Aro,
naistearst, endine terviseameti juht

Minu meelest on see positiivne otsus. HP-viiruse roll vähieelsete seisundite ja emakakaelavähi väljakujunemisel on ju täiesti tõestatud. Kui suudetakse piisavalt haarata neid noorte vanusegruppe, siis on vaktsineerimine ka efektiivne.

See, kui osa vanemaid ütleb, et ei ole mingil juhul nõus oma tütreid vaktsineerida laskma, kuna haigusi ju pole ja vaktsiinid on kahjulikud, on sõna otseses mõttes harimata inimeste rumal jutt.

Haigusi seepärast ju polegi, et meie inimesed on oluliste haiguste, näiteks lastehalvatuse vastu olnud massiliselt vaktsineeritud, on tekkinud nn kollektiivne immuunsus. Võib ju mõelda, et ega HPV siis tänaval vastu jaluta, oma suguelus tuleb korralik olla, aga nii lihtsad need asjad paraku ei ole. Ka vanemad ei saa oma lastele mingist vanusest enam ette kirjutada, mis elu nood elama peavad.

Mul oleks väga hea meel, kui riik võtaks midagi ette ka gripivaktsiini osas. Gripp ju tapab inimesi, eriti ohustatud on 65+ vanuserühma kuuluvad inimesed. Kuna gripivaktsiin on suhteliselt kallis, peaks selle teatud vanuserühmadele riiklikult kompenseerima.

Elli Tänavots,
11-aastase tütre ema

Tänapäeval tekitab vaktsineerimisteema suurt poleemikat ning on neid lapsevanemaid, kes on oma laste vaktsineerimisest loobunud. Mina usaldan selles osas oma perearsti, uute vaktsiinide koha pealt usaldan tema arvamust. Mina ei ole vaktsineerimise vastu, pigem poolt. Aitavad ju vaktsiinid vältida raskeid ja laastavaid, isegi surmaga lõppevaid haigusi. See, et papilloomiviiruse vastu vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse pannakse, on minu meelest õige otsus.

Minu tütar saab jaanuaris 12-aastaseks – seega kuulub ta kohe-kohe sellesse sihtgruppi, keda papilloomiviiruse vastu vaktsineerima hakatakse. Lasen oma tütre vaktsineerida. Mis puutub juttudesse vaktsiinide kahjulikest mõjudest, siis mina neid ei usu. Eeldan, et need vaktsiinid on turule toodud siiski alles pärast põhjalikke uuringuid ja testimist.

Britha Kuldsaar,
saarlasest arstitudeng:
Leian, et HPV vaktsiin on kindlasti väga oluline täiendus Eesti immuniseerimiskavas. Kuna naiste pahaloomulistest kasvajatest asub emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal, siis peaks see vaktsiin olema primaarne prioriteet. Kui eksisteerib võimalus nii tõsist haigust vaktsineerides vältida, siis ei näe ma põhjust, miks mitte seda teha.

Olen isiklikult vaktsineeritud: need vaktsiinid on päris kallid, aga leian, et see väljaminek pole ületamatu, eriti oma tervise huvides. Olen väga tänulik, et meditsiin on arenenud nii kaugele, et nii naistel kui ka meestel, on võimalik end HP-viiruse vastu vaktsineerida. See on suur samm emakakaelavähi vastu võitlemiseks.


HPV on kergesti nakkav viirus

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav. Teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedasem HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Eestis on emakakaelavähki haigestumine ja suremus Euroopas üks suuremaid. Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal.

Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus tüdrukute HPV-vastast vaktsineerimist ei tehta, ehkki rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et õigeaegne vaktsineerimine aitab ära hoida 86–100 protsenti võimalikest vähijuhtudest. Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastasi ja esimesel kahel aastal ka 13–14-aastasi tütarlapsi. Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV-nakkuse levimust, nakkusest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust. Vaktsineerimisi hakkavad Eestis tegema koolitervishoiuteenuse osutajad ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest.

Allikas: sotsiaalministeerium

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 015 korda, sh täna 1)