Animapäevade korraldajad mõtlevad juba tulevale aastale

TA LIIGUBKI: Arnek Grubnikul oli täiskasvanutele mõeldud töötoas ohtralt avastamisrõõmu.
ERAKOGU

 

Tänavused Kuressaare animapäevad on alles mööda saanud, kuid ürituse korraldajad setitavad juba ideid tuleva aasta tarbeks.

Animapäevade eestvedaja Maila Juns-Veldre kinnitas Saarte Häälele, et kuuendad Kuressaare animapäevad tulevad kindlasti. Kohalikult kogukonnalt tuli tema sõnul üsna mitmeid ettepanekuid, kuidas üritust järgmisel aastal paremini läbi viia ja ehk isegi suuremaks teha.

Samuti kaaluvad korraldajad ka võimalust tuua animapäevad uuesti septembrikuusse, pisut soojemale ajale, kuigi sügisesse koolivaheaega sobitusid nad väga hästi. “Tahaks rohkem propageerida filmivaatamist linnaruumis. Lastele animatsiooni ja ehk ka täiskasvanutele midagi,” avaldas Juns-Veldre mõned tuleva aastaga seotud mõtted.

Kahepäevase tasuta ürituse korraldamine pole niisama lihtne. Kuna tegu on projektipõhise asjaga, siis kulub üsna palju energiat rahataotluste koostamisele ja esitamisele. “Suure osa teeme küll õhinapõhiselt ära, aga transport mandrilt siia, öömajad, juhendajate töötasud – see tuleb projektiga katta. Ülejäänu on kogukonna hea koostöö,” selgitas Juns-Veldre.

Tänavuste animapäevade eripära oli see, et filme toodi ka linnaruumi. Vaatamata külmale ajale oli publikut isegi Kuursaali terrassil. “Aga alati on võimalus ära minna, ka kohvikus, ja tulla järgmiseks filmiks tagasi,” muigas Juns-Veldre.

Animapäevade üks eesmärk on Juns-Veldre sõnul tuua lapsed tagasi n-ö aeglasemasse maailma. Et nad jõuaksid sõnumi ja sisuni. “Tänapäeva visuaalne maailm on nii pinnapealne, kõik ainult lehvib ja vilgub silme ees, laps ei jõuagi millestki aru saada. Meil omal ajal ei olnud võimalust avada igal järgmisel hetkel uut akent,” rääkis ta ja lisas näitena, et kunagised nõukaaegsed multikad olid kuidagi leebed ja õpetlikud, neis toodi välja olulisi väärtusi.

Kuna tänavu oli animapäevade teemaks oskused, siis valitigi programmi ja näidati selliseid toredaid filme nagu operaator Kõpsu, korstnapühkija ja mardileiva lood. Laste püsivuse üle filmide vaatamisel Juns-Veldre sõnul kurta ei saanud. Ehk oli see natuke ka nende vanemate teene, arvas ta, nentides, et kõik saab ju alguse ennekõike kodust.

Rääkides töötubadest, siis seal oli tänavu juhendajate käe all korraga 33 last, see on poole rohkem kui varasematel aastatel. Laste kõrval on animapäevade teine sihtgrupp täiskasvanud – õpetajad.
Neile püütakse jagada teadmisi, kuidas animatsiooni abil õppetööd huvitavamaks teha ja õpilastele uusi võimalusi anda. Seekord tutvustati õpetajatele vabavaralisi animatsiooniprogramme.

Juns-Veldre ütles tänusõnad kõigile toetajatele, ennekõike “Kino maale” projekti eestvedajatele, tänu kellele filmiprogrammid Saaremaale jõudsid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)