Elatisest elatisabini (1)

Minu poole on viimasel ajal pöördutud küsimustega, mida teha, kui lapse isa ei maksa elatist, kuidas ja millal pöörduda elatise saamiseks kohtusse, kellele makstakse elatisabi jne. Selles artiklis annan nendele küsimustele vastuseid.

Elatise maksmine

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Alaealise lapse vanem (isik, kes on kantud lapse sünnitunnistusele) täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lisaks alaealisele lapsele on ülalpidamist õigustatud saama ka täisealine laps, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja juhul, kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist (ka kutseõppeasutuses) või omandab kõrgharidust.

Üldjuhul peab elatis ühele lapsele olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kinnitatud miinimumpalga ulatusest, s.o 2017. aastal 235 eurot kuus ja 2018. aastal 250 eurot kuus. Siiski võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus, töökoha kaotus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vanematevaheline kokkulepe peab olema selline, et lapse igapäevased vajadused oleksid kaetud. Vanemad võivad sõlmida elatise nõude kohta ka notariaalselt tõestatud kokkuleppe.

Kui lapse vanem ei täida ülalpidamiskohustust, saab elatisnõudega pöörduda kohtusse. Alaealise lapse eest esitab avalduse või hagiavalduse lapse seaduslik esindaja ehk last kasvatav lapsevanem. Täisealine laps esitab avalduse ise.

Kohtumenetluse saab algatada kahel viisil: maksekäsu kiirmenetluse või hagiavalduse esitamisega kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada elektrooniliselt keskkonnas E-toimik. Elatise maksmist tagasiulatuvalt maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa.

Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks tuleb esitada maakohtusse ning juhul, kui elatist nõutakse alammääras, lapse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitama ei pea ja piisab üksnes vastavasisulise nõude esitamisest. Nõudes elatist suuremas määras kui alammäär, tuleb lapse kulud kohtule tõendada. Hagiavalduses saab elatise nõude esitada ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist.

Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäiturile tuleb esitada kohtuotsus ja täitmisavaldus.

Elatisabi maksmine

1. jaanuarist 2017 käivitus uus elatisabisüsteem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt nõuab välja riik. Elatisabi on võimalik taotleda kohtumenetluse alustamise korral ja täitemenetluse ajal.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. 2017. aastast makstakse elatisabi kuni 150 päeva ja ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus pärast kohtusse pöördumist 45 päeva jooksul sotsiaalkindlustusametile.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud (nn ooteperiood) ning kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood). Kui arvestusperioodil elatisvõlgnikult elatist ei laeku või laekunud summa on väiksem kui 100 eurot või kohtuotsusega väljamõistetud summa, siis hakkab riik maksma täitemenetlusaegset elatisabi. Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks tuleb esitada avaldus kohtutäiturile.

Reelika Murd
sotsiaalhoolekande spetsialist

Lisainfo:
www.e-toimik.ee
www.juristaitab.ee
www.sm.ee/et/elatisabi
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/elatisabi

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)