Tiiu Aro: saarlase veri on üks, mina kante ei erista (8)

Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro (65) usub, et valimiste järel luhta läinud suure koalitsiooni idee saab rahvaesindajate igapäevases töös siiski tegelikkuseks.

HARMOONIA: Omal ajal seitse aastat muusikakoolis õppinud Tiiu Aro istub praegugi aeg-ajalt klaveri taha, et mõne meloodiaga meeli puhastada.
MAANUS MASING


Kuidas selle Saaremaale naasmisega siis täpsemalt oli või on? Kas oli plaan ja tekkis võimalus või oleksite tulnud nii ehk teisiti?

Ühtepidi ma ütleks, et ma pole võib-olla oma hinges siit päriselt ära olnudki. Olen kõik oma suved, vaba aja, kui teised käivad Kanaaridel, siis mina käin Kuressaares Järve või Mändjala rannas ja Leisis Tuhkana rannas või Patimajas või kus iganes. See on asja üks pool. Teisest küljest, jah, olen olnud ära 1970. aastast. Ülikool koos töötamisega Tartus 26 aastat, 1996. aastast Tallinnas. Hing on igatsenud, mulle on mitmeid pakkumisi tehtud. Ma olen korduvalt käinud siin, kunagi isegi haiglas rääkimas võimalikust tulekust haigla juhiks. Aga siis olin ma kurb seoses ema lahkumisega, kes oli eluaegne haiglatöötaja ja ma tundsin, et ma ei suuda veel sinna majja tööle minna. Liiga palju noorusmälestusi!

Terviseameti juhi töö maha panek ja ettepanek poliitikas osaleda, langesid kokku. See ei paistnud võibolla nii palju välja, aga mu lahkumisavaldus oli 20. maiks, kui teatati, et ma olen RE nimekirja esinumber, juba kirjutatud. Tänu sellele, et lahkumine oli otsustaud, andsin ma ka nõusoleku. See oli pigem seda­pidi. Et mul oleks olnud tõelist ambitsiooni, n-ö staarpoliitikutega võistelda, ütlen ausalt, ei. Pärast Koonderakonna „surma“ pole ma üheski erakonnas olnud. Olen olnud valimisnimekirjades ja kandideerinud, aga ma ei ole olnud erakonnas.

Enne valimisi tekkis mul võimalus ka Tallinnas tööd saada, siis plaanisin, et olen kaks nädalat Tallinnas tööl ja kaks nädalat Saaremaal. Hoolitsen maja ja aia eest, saan volikogu töös osaleda. Aga kui mul olid kõik eelkokkulepped sõlmitud, siis pöördus kõik pea peale. See oli mõni päev pärast valimisi. Volikogu liikmeks, see polnud probleem, aga et ma just esimehe ametit pidama hakkan, see tuli just nö kaardipaki segamisega, viimasel minutil.

Tallinna lugu on siis nüüd läbi?

Tallinnasse kirjutasin, tänasin, siin haiglas lõpetasin samuti töösuhte ära. Volikogu esimehe amet on ikkagi täiskohaga töö. Reede (esimene volikogu istung – toim) oli selline pidulik päev, aga juba läks pikaks, eile oli pikk päev. See on niisugune töö, võiks võrrelda, et kui haiglas on vahetused, siis ega volikogu esimehel ei ole vahetusi. Olgu see laupäev, olgu see pühapäev, ikka on mingi üritus. Siin on nii palju esindusfunktsiooni, et sa oledki kogu aeg tööl.

Sellest kahju ei ole, et seda tohtripraksist ei saa selle töö kõrvalt siin toimetada, vähemalt neli aastat?

Noh, natuke ikka on, aga ma olen seda ka enne öelnud, et kui ma andsin 1996. aastal Tiit Vähile nõusoleku minna valitsusse, siis see oli päris arsti karjääri lõpu algus, sest teha arstitööd teiste tööde kõrvalt, see on pigem nagu hobi ja mingist hetkest ei ole enam patsiendile hea. Sa ei ole nii pädev enam. Sa ei suuda ennast kõigega kursis hoida, sul on käelist tegevust nii vähe. Aeg-ajalt ambulatoorselt patsiente vastu võtta, see on väga tore, aga Kuressaare haigla vajab rohkem, on vaja arsti, kes teeb valveid, on sünnituste juures. See ei oleks õige minust ennast sinna pakkuda.

Kui palju Terviseametit juhtides oli aega poliitilist elu ümberringi jälgida? Ka Saaremaa kontekstis, sest ka ju see lõpp jäi haldusreformi ja suure Saaremaa tegemise perioodi.

Kui päris aus olla, ma olen olnud ju Kuressaare volikogu liige, aga sellest on palju möödas. Eks ma kohalikke lehti olen ikka kogu aeg jälginud, aga väga sisuliselt mul siinsest elust ülevaadet pole olnud. Küll julgen kiita, et siin oli tarkust ühinemisprotsessiga nii varakult peale hakata. Mujal pole asjad sugugi nii hästi. Saarlased on olnud nutikad.

Tornimäel sündinuna ja Leisis üles kasvanuna võiks eeldada, et teil oli haldusreformi käigus mõne kohaga teistmoodi emotsionaalne side.

Saarlase veri on saarlase veri. Mina kantidel vahet ei tee, kuigi jah, Tornimäelt või ka Leisist tuttavatest kohtadest läbi sõites hakkab süda kiiremini põksuma küll.

Kuressaare sissekirjutus on teil juba aastaid.

See ei olnud üldse seotud valimistega, vaid minu ema lahkumisega. Isa ettepanekul sai Kuressaare maja minu nimele ja ma leidsin, et sel juhul on aus ja õige ka oma maksud linnale maksta, sest Tabasalus me vallale koormaks ei olnud ja Harku vald minu maksurahast küll puudust ei tundnud.

Kui tuleme nüüd äsjaste valimiste ja koalitsiooni loomise juurde – kui palju teie selle juures olite ja kas seal tehti siis kellelegi liiga või mitte?

Kuna ma ei olnud erakonna liige, siis mina läbirääkimistel ei osalenud. Ma ei tahaks sel teemal spekuleerida. Mart Mäeker on nüüd ju paadis ja vallavanemate hingeelu ma paraku nii hästi ei tunne. Ma ei välista, et see jutuks olnud laiapõhjaline koalitsioon võiks volikogus siiski ka ilma lepinguta toimima hakata. Koalitsioonileping on ju üsna üldsõnaline, selle aluseks on ühinemisleping, mille koostamisel olid osalised ka praegu opositsioonis olevad vallavanemad. Ma ei näe siin ületamatut vastuolu.

Opositsiooni hingeelu tasub siiski püüda tundma õppida, sest vimm on üks ütlemata kuri asi.

Inimese hing on ju ka ütlemata keeruline asi ja selles on palju mõistetamatut. Eks vaatame, mis saab.

Kas teid on volikogu koosseisu osas juba nö koolitatud ja selgitatud, kellelt mida oodata on ja kes on missuguste loomuomadustega?

Ühest õppetundi pole olnud, aga mu meelest tulevad need asjad jooksvalt. Mõni nimi on juba läbi käinud ja juba ma saan ka aru, miks fraktsioonis keegi ei taha üht või teist asja teha. Ma olen piisavalt kogenud inimene, küll ma orienteerun. Kujundatud eelarvamus võib teinekord pigem kahjuks tulla, nii et ma katsun ise asjadest aru saada.

Kui mingeid kohalikke poliittorme ei teki, peaks volikogu esimehe tööd esialgu olema neljaks aastaks. Kui pikalt te oma praegust poliitilist tegevust üldse ette vaatate?

No mina aasta kaupa küll ei võta. Ja Riigikogusse pürgimise ambitsiooni mul ei ole. Ma olen nüüd koju jõudnud, mis sest, et mu mees on Tallinnas ja ka Võrumaal. Aga küll me need asjad ka ära klaarime.

Valimiskampaania ajal märkisite maikuus, et Saaremaa elanikkond küll vananeb, kuid see ei tähenda, et hallipäised prouad ja härrad ei võiks oma kogemust kõige paremal moel rakendada ühtse, terve, asjaliku, tugeva Saaremaa heaks.

Mitte ainult ei võiks, vaid peaks! Nende osakaal on lihtsalt nii suur.

Veel ütlesite kampaania ajal, et eesolevad neli aastat ühendvallas on koosmängu harjutamine. Kuidas te seda ette kujutate?

No neli aastat on harjutamise jaoks kindlasti liiga pikk aeg. Aga eks tuleb üksteist tundma õppida ja aru saada, et eesmärk on üks ja ühtne tugev saar. Samas ei tohi unustada, et omad probleemid on nii Sõrves, Triigis kui Pöidel. Tervikut luues ei tohi unustada tükke, millest ta kokku on pandud. Tuleb näha paralleelselt mitut asja.

Mis peaks näitama, et koosmäng lõpuks toimib?

Kui on seatud mingid eesmärgid ja tähtajad nende täitmiseks, siis on näha, kas suudetakse neist kinni pidada. Nõndasamuti nagu ka kokkulepetest, mis ühinemislepinguga seoses on sõlmitud.

Millised teie kui täiskohaga volikogu esimehe esimesed tööpäevad on olnud?

Töö erinevate paberite ja materjalidega, koalitsiooninõukogu ja fraktsiooni koosolekud.

Üsna rutiinne.

Rutiin tuleneb reeglitest, mille järgi me midagi teeme, aga mida me teeme – see on iga päev uus. Ja see on mulle elus kõige rohkem meeldinudki. Et ei ole nii, et võtad hommikul pastaka, siis paned pooleks tunniks ära, seejärel võtad uuesti ja õhtul paned jälle ära. See mulle ei meeldi.

Tööd koju kaasa ei pea võtma?

Ta on vähemasti peas kogu aeg kaasas. Telefon heliseb, arvuti on kaasas, aga neil on siiski ka väljalülitamise nupp küljes. Päris hulluks ma tööga kindlasti ei lähe.

Mis on teie jaoks lähemal ajal olulisemad küsimused, mis Saaremaa volikogus käsitlemisele tulevad?

Vallavalitsuse paikasaamise kõrval (intervjuu on tehtud 31. oktoobril – toim) kindlasti see, mis osavaldadest saama hakkab ja laiemalt kogukonna teema. Kes kuhu kuuluda saab ja kuidas nende nõuanne otsustajateni peaks jõudma.

Kas päevadel pärast valimistulemuste selgumist on teie jaoks ka midagi väga ebameeldivat juhtunud?

Ei ole. Aeg on olnud liiga lühike. Aga ma ei ole naiivne. Terviseameti juhi koht oli ka üsna keeruline ja konfliktseid teemasid oli palju. Kommentaare ma põhimõtteliselt ei loe, pean lugu inimestest, kes ütlevad või kirjutavad mulle otse, kui millestki midagi arvavad.

Ma leian, et tuleb olla avatud, inimestega peab rääkima.

Igapäevaseid harjumusi ei ole pidanud uue töö tõttu muutma?

Volikogu esimehe töö ei ole kindlasti kabinetis istumine. Ma ei hakka ju graafikut pidama, mitu tundi ma laupäeval kusagil olin ja siis tulen esmaspäeval hiljem. Asi pole mitte töötundides, vaid selles, mida sa oled suutnud ära teha. Aga loomu poolest olen pigem õhtune inimene. Öökull. Ka terviseametis läksin tööle pigem pisut hiljem ja töötasin õhtul kauem, kui kedagi enam ei olnud ja telefonid ei helisenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 523 korda, sh täna 1)