Äpp Eesti arendajale

Kairi Rakaselg

“Viimaste aastatega toimunud tehnikaareng on olnud hüppeline. Eestis liiguvad tänavatel pakirobotid, nutiajastu kogub tuure oma kõikvõimsate telefonide, arvutite, droonide ja muu säärasega,” alustab Kuressaare ametikooli õpilane Kairi Rakaselg oma esseed, mis Integratsiooni SA konkursil “EV 100” esikoha pälvis.

Aina rohkem infot viiakse üle internetti ja see on ka koht, kus palju inimesi oma vaba aega sisustab. Sotsiaalmeedias levivad valimiskampaaniad erakondade vägevate lubadustega, erinevad püramiidskeemid, uudised ja meelelahutus, kahjuks ka jahmatama panevad appikarjed.

TV3-s saates “Kuu-uurija”, räägiti kahest mehest, kes kohalikult omavalitsuselt abi ei saa ning peavad lisaraha kogumiseks tegema erinevaid töid, et leib lauale tuua. Staarblogija Mallukas läks aga meestele appi: jagas sotsiaalmeedias nende pangakonto andmeid ja kõik soovijad said mehi rahaliselt aidata. Kahjuks on Eestis aga liiga palju inimesi, kellel on mõni raske haigus, ent keda riik ei toeta. Nendest kehvemad ei ole puudust kannatavad pered, kus elavad lapsed, kelle vanemate sissetulek on napilt suurem teatud summast, millest alates omavalitsus neid enam ei aita. Eesti puudustkannatavatele inimestele mõeldes hargnes mu peas lahti idee, kuidas kasutada eestlaste nutisõltuvust ja interneti laia levikut kaasinimeste abistamiseks.

Täpikesed kaardil

Minu äpp kujutaks endast rakendust, mida saavad hallata nii kohalikud omavalitsused kui ka Eesti kodanikud. Rakenduses oleks nähtav Eesti haldusjaotustega kaart, millele inimestel on võimalik kanda puudust kannatavate inimeste kaudne elukoht (isikuandmete kaitseks) ja lisada, millist abi inimene vajab. Näiteks on raskelt haigel inimesel vaja osta talveks küttepuid, kuid ravikulud on tohutult suured, lähedasi aitamas ei ole ja kohalik omavalitsus ei ole samuti võimeline aitama.

Inimest külma jätta on ka patt, seega olekski kohalikul omavalitsusel võimalik kanda kaardile inimese asukoht ja omavalitsuse telefoninumber ning kirjelduseks “talvepuud”. Eesti inimesed saavad nutiseadmega rakenduse alla laadida ja sealt kaardile tekkinud täpikese alt lugeda, et Eesti ühes alevis on inimene, kellel on talveks küttepuid vaja. Abistaja saab rakenduse kaudu omavalitsusega ühendust võtta, küsida sealt abivajaja telefoninumbri ja nii saaks kodanik soovitu. Kui inimene on abi saanud, on abivajadus võimalik rakendusest kustutada, vältimaks kümnete puukoormate õuele vedamist.

On lapsi, kes lähevad meie riigis kooli tühja kõhuga, auklike sokkide ja katkiste kummikutega, kuna perel ei ole võimalik endile uusi rõivaid või isegi toitu lubada. Ka sellised abivajajad on võimalik kogu riigis kaardile kanda, ja nii leiavad abivajajad kindlasti pääsetee. Usun, et kaardile tekiks palju täpikesi just sinna, kus omavalitsus ei saa või ei soovi oma inimesi toetada. Seega saavad inimesed üksteist selle rakenduse kaudu aidata.

Abivajajaid on teisigi: tulekahjus kodu kaotanud inimesed, liiklusõnnetuses elutähtsast liikumisvahendist ilma jäänud inimesed, raskelt haiged loomad, kelle ravimine on üle mõistuse kallis. Nagu sotsiaalmeedias näha, aitavad Eesti oma kodanikud üksteist kõiges: abivajajale tuuakse kasutatud mööblit, looma ravimiseks annetatakse raha. Näiteid on väga palju, kes rakenduse kaudu abi saaksid.

Inimesed aitavad

Abivajaja kaardile kandmine on lihtne: ankeeti tuleb sisestada tema andmed ja soov. Üleslaadimiseks tuleb esitada taotlus, mille haldajad üle vaatavad. Rakendusse on vaja kindlasti kaasata haldajad, kes iga taotluse kaardil üle kontrolliksid. See aitab vältida pettureid. Omavalitsuste vms abiga kontrollitakse, kas nimetatud piirkonnas elab selline inimene ja kas tal on majanduslikult raske olukord.

Selle rakendusega sooviksin väga aidata neid, kes end ise aidata ei saa. Kanal 2 saade “Kodutunne” tegutseb samuti ligimese, eelkõige laste aitamise põhimõttel. Kui riik ei aita, aitavad inimesed ise.

Rakendusega oleks abi saamine tunduvalt kiirem ja kergem. Pea igaühel on nutitelefon ja seega rakenduse tõmbamise võimalus. Üks pilk rakendusse ja kohe on näha, kas näiteks kodumaakonnas on keegi, kes vajab abi. See abi ei pea alati olema materiaalne. Mõni vanainimene sooviks paar korda nädalas poes käimiseks abi või endale seltsi – et oleks keegi, kes temaga juttu ajaks ja aitaks üksindust peletada. Mõni võib-olla ei jaksa enam eriti kõndida või on ratastooli jäänud ja omab koera, kes vajaks jalutamist – jällegi saaksid inimesed appi tulla.

Meie ümber on palju neid, kes abi vajavad, ilma et me seda isegi teaksime. Rakendus aitab inimesi üksteisele lähemale tuua ja aidata neid, kes seda ise ei suuda või ei saa. Lihtsam on jätta poest üks ebavajalik pakk krõpse või komme ostmata ja annetada see raha rakenduse kaudu mõnele perele, kes tänu paarile eurole saab oma laste kõhu paariks õhtuks täis. Poleks vaja korduvalt abi paluda asutustelt, kui lähikonnas elavad inimesed saaksid samuti aidata ja võib-olla isegi paremini kui riik ise.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 300 korda, sh täna 1)