Salapüüdjad mängivad suurt rolli kalavarude kahanemisel (22)

Saare maavalitsuses peetud mereala planeerimise seminaril peatus kalandusteadlane Markus Vetemaa (fotol paremal) põgusalt ka röövpüügi rollil kalavarude vähenemisel.



“Üks põhjus, miks meil kala ei jätku, on see, et jõesuudmete kinnikasvamise tõttu ei saa mõned liigid enam nii palju sigida ning eks meil püütakse kala natuke liiga palju valel ajal välja ka,” rääkis Vetemaa. Näiteks Lääne-Saaremaal, kus on kudevat haugi niigi vähe, sai tagantjärele teatavaks juhtum, kus suure rahaga lahti kaevatud Vesiku ojas püüdis üks mees keeluajal välja 86 haugi. “See on ikka väga kole lugu,” lausus Vetemaa.

Inspektsioon ei tea

Ehkki arvatakse, et jõgedes on kala palju ja mis see paar tükki siia-sinna ikka muudab, siis tegelikult ei lähe sellistesse jõgedesse kudema sugugi palju kala. Topu lahe kohta Läänemaal rääkisid kalamehed, et seal käib kudemas tuhandeid hauge, kuid sel aastal läbiviidud kalade elektroonilise märgistamise käigus lugesid teadlased seal kokku ainult 160 haugi. “Kui sellest 160-st keegi pooled ära võtab, siis on asi päris vilets.”

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer (fotol vasakul) tõdes, et temal puudub info 86 kudeva haugi väljapüügi kohta Vesiku ojas. “On kurb, kui teadlased jagavad infot kusagil auditooriumi ees, aga keskkonnainspektsiooni see ei jõua,” lausus Haamer.

Arvestades, kui palju on Saaremaal haugi kudemispaiku, siis on 86 haugi Haameri hinnangul tõenäoliselt kaduvväike osa röövpüüdjate ohvriks langenud kalast. “Kudemispaiku on üle terve Saaremaa ja ilmselgelt ei ole meil täna jõudu ega ressursi, et olla ühel ajahetkel 10 erineva jõe peale.”

Jaak Haameri sõnul leidub Saaremaal ka sellised kogukondi, kus külaelanikud oma röövpüüdjatele pigem kaasa elavad ja võimalusel neid seadusesilma liikumise eest hoiatatavad. Väga raske on inspektoritel sellistes paikades loota kohalike abile või neile midagi usaldada.

“Planeerimine peab sellisel juhul olema oluliselt rohkem läbimõeldud,” rääkis büroo juhataja, kelle sõnul on tänapäeva sidevahendid muutnud röövpüüdjate ja salaküttide tabamise keerulisemaks. “Näiteks kui me jahipidamise puhul kedagi kusagil kontrollime, siis järgmises kohas väga palju üllatusmomenti ei ole – kõik juba teavad, et inspektsioon tuleb,” lausus Haamer, kelle sõnul on inspektorite liikumisest informeerimine väga tavaline ka nende jahimeeste puhul, kel on kõik load olemas.

Muhu jahiseltsi juht Heinart Laaneväli kinnitas, et Saaremaa jahiseltsid neid inspektorite liikumisest informeerinud pole, kuigi Jaak Haamer on neid paaril korral isiklikult kontrollinud. Muhu jahimehed käivad jahil viies grupis ja Laaneväli sõnul pole saladuseks, et kui juba ühtesid jahimehi kontrollitakse, siis Muhus ikkagi info selle kohta liigub. “Kontrollima muidugi peab, see hoiab distsipliini,” leidis Laaneväli.

Isadelt poegadele

Jaak Haameri sõnul on röövpüüdjate hulgas toimunud põlvkondade vahetus. “Need, kes täna on vanemas eas, ebaseadusliku püügiga enam ei tegele ja pigem on peale tulnud nooremaid, kes kahjuks on selle üle võtnud,” rääkis looduskaitsja, kelle sõnul leidub ka näiteid, kus röövpüügi huvi on üle kandunud isalt pojale. “Sellised näiteid on küll, kus see teadmine ja kogemus on täitsa perekondadesse jäänud.”

Haamer ütles, et Saaremaal käiakse röövpüügil ka mujalt Eestist, mille puhul kõiki kulusid kokku lüües mingit tulu selle tegevusega ei teeni. “Ma ei oska muud öelda, kui et see on hasart,” leidis büroo juhataja, kelle sõnul välismaalasi röövpüügilt tabatud pole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 761 korda, sh täna 1)