Kingitus Eesti 100. sünnipäevaks (1)

Delis Pärnoja

“Kui kujutada Eestit inimesena, ei oleks ta kindlasti mitte oma eluringi lõpule lähenev väärikas vanainimene,” kirjutab oma essees Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Delis Pärnoja, kes pälvis Integratsiooni sihtasutuse korraldatud esseekonkursil võidu üldhariduskoolide 10.–12. klassi õpilaste arvestuses.

Saja-aastane inimene on suure kogemuste pagasiga ning loodetavasti oma elu jooksul korda saatnud kõik, mida ta soovis. Kuid peaaegu 100-aastast Eestit näen kui nooruslikku, kiirelt arenevat ja suurte eesmärkidega riiki. Palju on veel ees. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingitus peaks olema sama uhke, kui see kõlab. Mida kinkida oma kodumaale nii tähtsaks päevaks?

Eesti on tulevikuriik, mille saavutused on eestlaste endi kätes. Ei saa loota, et ah, küll keegi teeb – ise peab tegema! Seepärast leian, et kodumaa tähtsa juubeli puhul võiks iga Eesti inimene saada innustust tegutseda, teha midagi oma isamaa nimel.

Pealtnäha väikesed asjad

Alustada võib ka pealtnäha väikestest asjadest: harida end Eesti ühiskonna ja poliitika teemadel, osaleda seltsitegevuses, käia valimas, olla kaaskodanike suhtes hoolivam ja rohkem abivalmis – need tunduvad küll pisikesed asjad, ent muudavad meie ühiskonna palju paremaks.

Näen enda ümber järjest rohkem noori inimesi, kes on tahtejõulised, kes astuvad ellu enesekindlalt ja kelle tiivad on juba nii tugevad, et nad on võimelised avastama maailma ja seejärel kodumaale tagasi tulema. See on väga oluline, et kõigil Eesti noortel oleks see võimalus – reisida ja avastada maailma ning omandada seal haridust, kuna saadud oskused ja kogemused on hindamatu väärtusega siin kohapeal neid ellu rakendades.

Järjest olulisem on tegevus erinevates kodanikuorganisatsioonides ja -algatustes, kuna see rikastab kultuuri ja loob uusi väärtusi.

Soovin olla vabatahtlik, teha abivajajatele head tasu saamata, puhtalt positiivse emotsiooni pärast – see on mulle väga oluline. Tuleb osata ühiskonnas enda kõrval näha kaaskodanikke, kes on mingitel põhjusel sattunud raskustesse, ja neid aidata.

Mida rohkem panustada vabatahtlikku töösse, seda hoolivamat ja kaasavamat ühiskonda me loome. Paremat Eestit.

Kuna ma ei saa Eestile külla minna lillede ja tordiga ning talle sünnipäevalaulu laulda, tahaksin Eestile kinkida puhtalt oma anded, oma pühendumised, oma teadmised.

Soovin pärast gümnaasiumi õppida õpetajaks ja selles ametis töötada, et kinkida Eesti lastele teadmised ja hea haridus, millega nad kasvavad tublideks eestlasteks, kellel samuti on oma riigile palju anda.

Nii võiks mõelda iga noor eestlane ning väga suure väärtusega kingitus olekski see, kui nad kõik leiaksid endas piisavalt motivatsiooni ja tahet õppida, saada kellekski, mitte lihtsalt eksisteerida.

Haridus on kõige olulisem väärtus, eriti väikeste rahvaste puhul. Kui eestlastel poleks rohkem kui sajand tagasi olnud usku hariduse ja kultuuri jõusse, poleks me oma riiki loonud ja me ei tähistaks praegu ka lähenevat 100-ndat sünnipäeva.

Õpetajatöö on väärikas amet

Õpetajaamet on alati olnud tähtis ja väärikas ametikoht, praegu näeb ühiskond vaeva selle positsiooni populariseerimisega, et Eesti lastel ei kaoks võimalus saada ka tulevikus head haridust, maailma parimat – seda tuleb väärtustada. Hoidke oma õpetajaid, kes teist hoolivad!

Eesti riik ongi peagi 100-aastane – väärika ajaloo, haritud ja kultuurse ühiskonna, tegusate inimeste ning lennukate ambitsioonidega väikeriik. See on tuleviku riik, kus kõigil on hea ja mugav elada, on nutikad digilahendused, mis pakatavad innovatiivsusest, on salliv ning teisi rahvaid austav ühiskond, kes on kõigile tublidele inimestele avatud, on kvaliteetne
haridus koos maailma parimate õpetajate ja kooliõhkkonnaga.

Lennart Meri on öelnud: “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.”

Hoidkem Eestit südames ja väärtustagem igat hetke, milles elame!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 669 korda, sh täna 1)