Personaalne ohutusalane nõustamine kodudes

Viimased kümme aastat on Päästeamet käinud kodudes ning pakkunud personaalset ohutusalast nõustamist kõikjal Eestis. Järk-järgult on kasvanud iga-aastane nõustatavate kodude arv, ületades sel aastal juba 20 000 kodu piiri.

Kuna endiselt jõuab meieni signaale, et inimesed pelgavad nõustajaid ja ei saa täpselt aru, kellega tegu on ja mis eesmärgil uksele koputati, siis toon välja peamised aspektid, mida igaüks kodunõustamiste kohta teadma peaks.

Kuidas ma tunnen ära, et nõustaja on päästeameti esindaja?

Esmalt nõustajad alati tutvustavad ennast, näidates töötõendit ja küsivad külastuseks elanike nõusolekut.

Ohutusalast nõu kodudes annavad piirkonna päästekomando päästjad, kes on ära tuntavad päästja tulekustutusrõivaste järgi, ja päästeametnikud, kes kannavad tumedat, päästelogoga eririietust. Väiksemas mahus viivad nõustamisi läbi ka vabatahtlike komandode esindajad enda piirkonnas, kes võivad olla erariietes, kuid tutvustamisel on neil ette näidata vabatahtliku päästja töötõend.

Kui sinu juurde veel ei ole jõudnud nõustaja, aga sul on selleks soov, siis on võimalik nõustaja ka endale koju „tellida“. Seda saab teha päästeala infotelefonil 1524. Sellisel juhul helistavad nõustajad teile ette, et leppida kokku sobiv aeg nõustamise läbiviimiseks.

Mida nõustaja minu kodus jälgib?

Suitsuanduri olemasolu – Vaatame anduri õiget paigaldust, töökorras olekut ja õigeid hooldusvõtteid.

Küttesüsteemide seisukorda. Nõustajad hindavad küttekoldeid välise vaatluse põhjal. Lõpliku hinnangu annab korrasolekule korstnapühkija. Tuletame siinkohal meelde, et kutsetunnistusega korstnapühkija tuleb tellida kortermaja puhul igal aastal ning üksik-

elamusse vähemalt kord viie aasta jooksul. Kui kõik on korras, väljastab korstnapühkija vastavasisulise akti. Oskuste olemasolul võib vahepealsetel aastatel küttesüsteeme hooldada ise. Juhiseid, mida ja kuidas teha, tasub küsida kutseliselt korstnapühkijalt.

Elektripaigaldiste ja -seadmete kasutamist ja seisukorda. Lisaks elektripaigaldise seisukorrale juhitakse tähelepanu ka elektriseadmete kasutamisega seotud ohtudele.

Üldist koduohutust. Vajadusel juhime tähelepanu ka üldisele ohutusele elamises ja selle ümbruses: piirdeta veesilmad, kodukeemia, kukkumisohtlikud kohad jmt. Samuti erinevatele käitumisharjumustest tulenevatele ohtudele: toas suitsetamine, küttekollete kasutamine, puude ladustamine, küünalde põletamine, prügi kuhjamine elamisse.

Kas ma saan trahvi?

Nõustaja ei tee kunagi trahvi eluruumi kasutajale ega omanikule. Eesmärk on juhtida tähelepanu ohtudele, mida inimene ise koduses keskkonnas võibolla märgata ei oska, ning leida neile üheskoos lahendusi.

Nõustaja täidab ära eluaseme kohta ka ankeedi paberil või sülearvutis. Ankeet on konfidentsiaalne ja neid andmeid kasutab vaid päästeamet ennetustöö tõhustamiseks.

Grete Arumäe
Lääne Päästekeskuse ennetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)