Kalatsehhi rajamine Läätsale sai tagasilöögi (16)

Nasva kalandusühistu soov saada MTÜ Saarte Kalandus kaudu PRIA-lt 200 000 eurot toetust Läätsale kalatöötlemise tsehhi ja külmhoone rajamiseks sai küll MTÜ hindamiskomisjonilt heakskiidu, kuid üldkoosolek laskis kalameeste plaani põhja.

AITAKS ROHKEM TEENIDA: Arvi Talk rääkis septembris, et kalatöötlemise tsehhi rajamisega tahetakse omapüütud kala hinda väärtustada, et oma töö eest rohkem raha saada. Tagapool seisab Andres Kirs.
Maanus Masing


Tegemist on esmakordse juhtumiga, kus hindamiskomisjon kiidab Euroopa Kalandusfondist toetuse saamiseks esitatud projekti heaks, kuid üldkoosolek mitte.

MTÜ tegevjuht Heino Vipp ütles Saarte Häälele, et Läätsa projekt läbib nüüd uue hindamise ja seejärel peab üldkoosolek selle üle uuesti hääletama.

9. novembril Meri spaa konverentsisaalis toimunud üldkoosolekule jõudis Nasva tulundusühistu projekt “Rannakala väärindamise hoone rajamine Läätsa sadamasse, I etapp” tänu sellele, et hindamiskomisjoni punktide keskmine 2,23 ületas nõutud 2-punktilise lävendi.

Seejuures tekitas Saarte Kalanduse hindamiskomisjoni protokoll juhatuses küsimuse, kuidas on komisjoni hindepunktid mõne projekti puhul äärmuslikud ehk mõni hindaja annab 0 ja teine samas 4-pallise maksimumi.

“Selline suur vahe hindepunktide andmisel võib olla tingitud suunatud käitumisest või väljendab teatavat ebapädevust hindamiskriteeriumi tõlgendamisel,” leidis Jüri Saare juhitav juhatus oma 1. novembril toimunud koosolekul.

Nädal hiljem kogunenud üldkoosolekul iseloomustati Läätsale kalatööstuse rajamise plaani korduvalt sõnaga “üllas”, kuid projekti esitanud inimesed seda sisuliselt kaitsma ei tulnud. Väidetavalt olid nad samal päeval Tallinnas pankadelt ja investoritelt omafinantseeringu rahastamise võimalusi uurimas.

Hindamiskomisjoni esimees Aivar Sõrm kandis ette, et tänu projektile saab rannakalur edaspidi enda püütud kala ise väärindada ja seda aastaringselt müüa. Projektiga väärtustatakse sügisest kuderäime ja kevadist võrguräime, milleks on plaanis osta fileerimisseade. Sõrm lisas, et projekti eelarves tekitas küsimusi tulundusühistu liikmete omaosaluse leidmine ja garanteerimine. Sõrme sõnul pidasid kaheksast hindamiskomisjoni liikmest kuus projekti mittekvalifitseerunuks ehk nõrgaks. Üks oli mõõdukalt toetav ja üks oli äärmuslikult toetav.

“Kui enamik hindamiskomisjoni liikmeid annab hindepunkte 1–2 ja keegi annab hinde 4, siis see üks hindamistulemus mõjutab terve hindamiskomisjoni hindamistulemust,” viitas Sõrm. Tema sõnul tegi komisjon Saarte Kalanduse juhatusele ettepaneku muuta hindamissüsteemi edaspidi niimoodi, et emotsionaalselt subjektiivsed äärmuslikud hinnangud koondhindetabelitest välja jätta.

Nimeliselt keeldub Saarte Kalandus hindepunktide andmist täpsustamast, sest tegemist on asutusesiseseks tunnistatud teabega.

Saarte Kalanduse juhatuse liige Mihkel Undrest teatas üldkoosolekul, et 2,23 hindepunkti on “heldelt antud”, sest projektis on palju küsitavusi ja see on tehniliselt arusaamatu.

“Idee iseenesest on normaalne, aga taotlejad ei anna endale aru, et sellise hoone ehitamisel ja püstitamisel ei tee 200 000 euroga midagi ära,” selgitas Undrest. Tema sõnul eeldab Läätsa projekt vähemalt 400 000-eurost eelarvet ja omafinantseeringu tagamine toob ühistu liikmetele finantsraskusi. “Inimesed, kes püüavad kala, seda müüa kindlasti ei oska ja mina ei näe kedagi, kes tulundusühistu liikmetest sellega hakkama saavad,” teatas Undrest.

Projekti ei kaitsnud

Seejärel pakkus koosoleku juhataja Jüri Saar sõna Läätsa projekti esitajatele, kuid selgus, et projekti eestvedajad ei olnud koosolekule kohale tulnud. Tulundusühistu juhatuse liige, kelle nime pole koosoleku protokollis märgitud, teatas, et ei ole küsimustele vastamiseks ette valmistunud, sest ei olnud sisulise arutelu juures. “Projekt on üllas ja kaluritele peab andma võimaluse ühistegevuseks,” märkis ta.

LÄÄTSALE KALATSEHHI rajamise projekt läbib nüüd uue hindamise ja seejärel peab üldkoosolek selle üle uuesti hääletama.
MAANUS MASING

Undrest mainis, et projekt on tõesti üllas, aga rohkem midagi kiita ei ole. Nalmond Meri (fotol) nõustus, et 200 000 eurot välja anda vaid sellise sõna eest nagu üllas, on ülekohtune nende osas, kes on teinud tunduvalt väiksemate numbritega projektitoetuse taotlusi ja on kõik väga täpselt ära põhjendanud.

Ka kalamees Tambet Oll leidis, et tegemist on väga suure rahaga ja projekti autoreist oleks viisakas olnud kohale tulla ja oma projekti kaitsta. “Kui juhatuse liige ütleb, et ei ole pädev vastama, siis see ei veena kuidagi,” märkis ta.

Risk on olemas

Kalandusettevõtja Raul Paabu seevastu leidis, et kusagile peab selle raha panema, sest kui väärindamises raha mitte kusagile ei anta, paigutatakse see ainult betooni. “Mina ütlen, et las nad proovivad, risk on küll olemas, ma selles mõttes ei vaidle üldse vastu,” lausus ta.

Nasva kalandusühistu liige Arvi Talk rääkis septembris Saarte Häälele, et kalatöötlemise tsehhi rajamisega tahetakse omapüütud kala hinda väärtustada, et oma töö eest rohkem raha saada.

“Praegu saame räimekilo eest 20-25 senti, sellega ei ole enam võimalik edasi tegutseda ja praegune tegevus pole meie jaoks jätkusuutlik,” nentis ta.

MTÜ Läätsa Rand juhatuse liige Andres Kirs ütles septembris Saarte Häälele, et rajatavas tööstuses kavandatakse kala kuivatamist, suitsutamist ja fileerimist. Kirs lisas, et toodangu turustamise osas on plaanid olemas ja nõudlus kala järele on piisav.


Hindamise info lekkis

“Täna kõlas siin ühe projektiga seotud inimese suust, et täna ollakse Tallinnas raha otsimas. Koosoleku alguses leppisime kokku, et siin räägitu jääb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Täna pean raputama tuhka pähe hindamiskomisjoni liikmetele, sest info projektitoetuse taotluse hindamistulemuste kohta on läinud liikvele ja mehed on Tallinnas, mitte siin oma projekti tutvustamas ja kaitsmas. Selline ennetav info lekitamine võib nendele meestele tähendada tegelikult sellest rahast ilmajäämist.”

Nalmond Meri
Allikas: üldkoosoleku protokoll

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 772 korda, sh täna 1)