Vettinud koer magas püstijalu (24)

Kuressaare elanikelt väärkohtlemise tõttu äravõetud koer pidi külma ja vihmaga magama püstijalu õues, kuna kuuti loom ei mahtunud.

MATI, TULE SIIA! Vabatahtlik Kersti Kaevand teeb turvakodu uue asukaga tutvust.
IRINA MÄGI


“Olen aastate jooksul näinud palju, aga et koer magaks püstijalu nagu hobune, oli mul seni nägemata,” kirjeldas Kuressaares Kevade tänaval ühe maja hoovis avanenud vaatepilti MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu vabatahtlik, hüljatud ja väärkoheldud koerte eest hoolitsev Liina Solotarjeva. Tema sõnul magas suur must segavereline koer püstijalu, kuna tal ei olnud kohta, kus pikali heita – kuut oli tema jaoks liiga väike, õues polnud looma jaoks ei pehmet aset ega kuiva kohta. “Kartsin, et koer kukub pikali,” rääkis Solotarjeva Saarte Häälele.

“Ainus vähegi kuivem ja kõvem koht, kus ta seista sai, oli kitsas kivist teerada,” kirjeldas Liina Solotarjeva. “Koera karv oli ligemärg, kõht tühi ja nahk ülitundlik.”

Esmaspäeva õhtul käis Solotarjeva koos teise vabatahtliku Eva Kipsiga ning Saaremaa veterinaarkeskuse, linnavalitsuse ja politseiga koera omanike juurest ära viimas. Vaatamata turvakodu vabatahtlike palvetele koera omanikud Maria ja Ivar looma rahustada ega tema äraviimist kergemaks teha ei aidanud. Seetõttu tuli ettearvamatu käitumisega loom uinutada.

Solotarjeva sõnul pääses koer omanike käest tänu linnakodanikele, kes looma külma ja väsimuse tõttu nutmas kuulsid. Ka oli endiste koeraomanike lähikonnas elav inimene talle rääkinud, et loom sai pidevalt peksa, teda löödi isegi kaikaga.

Nimeks Mati

Praegu elab naabrite hinnangul umbes nelja-aastane koer Saaremaa lemmikloomade turvakodu varjupaigas, tänavu sügisel spetsiaalselt koerte jaoks rajatud hoiukohas.

Eile õhtul tuli aediku uus asukas turvakodu vabatahtlike Liina Solotarjeva, Kersti Kaevandi ja Eva Kipsi meelitamise ja hüüdmise peale kuudist välja, lastes naistel end isegi silitada.

Kuna koer reageeris M-tähega algavatele nimedele, sai ta endale – vähemalt ajutiselt – nimeks Mati.

“Praegu on Matil kõik eluks vajalik olemas, kui ta vaid inimesi usaldama hakkaks,” lausus Solotarjeva. Ka avaldas ta lootust, et koera tervis paraneb. “See, kuidas vaene koer kõnnib ja mismoodi ta selg lohkus on, näitab, et looma liigestega on kehvad lood,” tõdes Solotarjeva.

Ühe linnakodaniku sõnul, kes Facebooki postituse tegi, pandi Mati pisike ja lagunenud kuut Kevade tänaval pärast koera äraviimist öösel põlema.

Eile õhtupoolikul kuuti senises asukohas enam polnud, küll aga oli sellest järel mustav jälg keset õhukest lund.

Kevade tänaval elaval perel on koerapidamisega probleeme olnud varemgi.

2013. aasta sügisel kõndis Saarte Hääle toimetuse uksest sisse omanike juurest jooksu pääsenud suur must koer. Lemmikloomade turvakodu vabatahtlike sõnul oli tegemist sellesama loomaga, kes praegu nende hoole all on. Ka toona käis veterinaarkeskus koera pidamistingimusi kontrollimas ja leidis, et loomale on kuut tema suurust arvestades liiga väike. Samuti oli kuut lagunenud.
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, kes hulkuma läinud koera ajutiselt oma hoolde võttis, andis looma jaoks vana lagunenud lobudiku asemele uue kuudi.

Neli aastat hiljem

Tänavu 24. novembril läks veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindaja koera olukorda kontrollima vihje peale, et looma peetakse liiga väikses kuudis ning ka koera väljanägemine olevat vilets.

Kohapeal selgus, et kogu koera liikumisala on väga märg ja porine, loomal puudub kuudist väljas olles kuiv koht. Kuut oli VTA hinnangul koera jaoks liiga väike, lagunenud ja seal polnud magamisalust. Ka paistis visuaalsel vaatlusel, et kuut polnud soojustatud. Koera keti ulatusse jäänud puu tõttu oli aga oht, et kett võib ümber selle keerduda.

Ametniku hinnangul näis koera toitumus rahuldav, kuid kuna koer oli kuri, ei saanud looma lähemalt uurida. Looma karv oli aga väga hooldamata ja pulstunud, mis ei kaitse koera märja ega külma eest. Kummaski nõus looma ees polnud ei toitu ega vett.

Veterinaarkeskuse esindaja üritas küll loomapidajaga kontakti saada, kuid edutult. Teadaolevad telefoninumbrid ei tööta ja koputamise peale ust ei avatud.

Ei ole kontaktsed

VTA esindaja järgmisel külastusel 30. novembril avati korraks maja uks, ent suleti kohe taas. Majast paistnud valgus kustutati pärast ukse sulgemist, enam ei reageeritud ka koputustele. VTA esindaja jättis koeraomanike elukohta kontrollakti, kus nõuti olukorra parandamist. Sama akt saadeti perele ka postiga. Uus külaskäik 4. detsembril näitas aga, et koera omanikud polnud oma hoolealuse heaks midagi teinud, koera kuut oli aga veel rohkem lagunenud kui esimese külaskäigu ajal.

Kuna loomapidaja teadlikult vältis kontakti, koera pidamistingimused olid ebarahuldavad ja looma omaniku juurde jätmine seadnuks ohtu koera tervise, otsustas VTA looma Marialt ja Ivarilt ära võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 367 korda, sh täna 7)