Kesklinn areneb tõusvas joones

Kuressaare kesklinn on jõudnud suurte uuenduste lävele ja neid planeerides on silmas peetud, et paremini toimivat ja esinduslikumat linnaruumi on vaja nii elanikele kui ka ettevõtjatele.

SOOJUS LINNA SÜDAMES: Kesklinnale annavad sisu inimesed ja sellest tuleb lähtuda ka linnakeskuse edasisi arenguid kavandades. Fotol nähtav Kuressaare tänavapiknik on kesklinna ja inimeste koostoimimise üks parematest näidetest.
KURESSAARE LINNAVALITSUS / MARGUS MULD



Kuressaare on üks mitmest Eesti linnast, mille keskus saab Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames uue kuue. Sarnaseid projekte on Eestis käimas 15 ja nende kõigi ühisosa on lahendada küsimus, kuidas tuua kohalik elu linnakeskusesse tagasi.

Programmi juht Kalle Vellevoog on varem öelnud, et seni on paljude omavalitsuste ettekujutus toimivast elukeskkonnast olnud üsna sirgjooneline – vaja on teid ja maju – ning keskkonna hubasusest ja mugavusest ei hoolita või peetakse seda asjatuks ilustamiseks.

Muuta atraktiivsemaks

Saaremaa vallavanem Madis Kallas tõdes ka 2015. aastal korraldatud arhitektuurikonkursi eel, et Kuressaare kesklinna ruumikasutus peab hakkama paremini toimima, seda enam, et südalinnaga konkureerivad äärelinna piirkonnad, sh kaubanduskeskused. “Kindlasti on uuendustööde peamine eesmärk Kuressaare kesklinna igakülgselt elavdada ning muuta see atraktiivsemaks ettevõtlus- ja külastuskeskkonnaks – sel moel muutub see ligitõmbavamaks ka kohalikele inimestele,” sõnas Kallas.

Saaremaa vallavalitsus andis loa linnakeskuse ehitushanke korraldamiseks eelmise nädala istungil. Hange kuulutatakse välja eeldatavasti lähiajal ja rekonstrueerimistöödega on kavas alustada tuleval kevadel. “Pikk ja raske töö kesklinna ja Lossi tänava projekteerimisel on jõudnud lõpule,” märkis Saaremaa abivallavanem Mart Mäeker. “Vähem raske ja vähem oluline ei ole kindlasti ka ehitushanke ja ehitusega seotud tegevus. Kui esialgu oli plaanitud teostada rekonstrueerimine 2018. aastal, siis piirkonnas tegutsevate ettevõtjate soovil sai ehitus planeeritud nii 2018. kui ka 2019. aastaks,” rääkis Mäeker. Ta lisas, et sellega luuakse kesklinna piirkonnas tegutsevatele toitlustuskohtadele võimalus avada suvisel tipphooajal tänavakohvikud, nagu kõigil eelmistel aastatel.

EV 100 arhitektuuriprogrammi tutvustavas tekstis on Kuressaares eesseisev töö võetud lühidalt kokku lausega “Kuressaare keskväljak muutub autoparklast jalakäijate eelistusega linnaruumiks.”. Samas on Eesti linnakeskuste vaikelu sageli seostatud parkimise piiramise või parkimiskohtade vähesusega. Madis Kallas selgitas, et parkimisvõimalus kesklinna rekonstrueerimisel kesklinnast päriselt ei kao ning lisaks on parkimiskohtade vähesuse leevendamiseks hiljuti rajatud kaks uut parklat ka kesklinna vahetusse lähedusse: Kitzbergi parkla ja Vallimaa-Rohu-Torni parkla. “Samuti on mõeldud selle peale, et kesklinnas oleksid teatud parkimiskohad lühiajaliseks parkimiseks, nii nagu on parkimine lahendatud bussijaama piirkonnas,” lisas Kallas.

Kesklinn ja linna keskväljak on juba ajalooliselt linna süda ja inimeste kooskäimise koht ning tänapäevalgi sõltub kesklinna elujõulisus suuresti inimestest ja nende eelistustest. Kahtlemata on selles arvestatav roll erinevatel üritustel, nagu Saaremaa toidufestival ja tänavapiknik, tänavafestival, Saaremaa ralli jt, aga ka näiteks augustis kesklinnas toimunud rannavõrkpalli meistrivõistlused. Muul ajal meelitavad inimesi kesklinna eelkõige kauplused, söögikohad, erinevad teenused, kultuurikeskus, raamatukogu, meelelahutusasutused, samuti läheduses asuvad linnateater ja noortekeskus.

Kesklinna viimase aja arengutest toob Madis Kallas esile kogu pere elamuskeskuse Thule Koda rajamise, mis kerkib jõudsalt kaubamaja naabruses ja peaks prognoosi järgi valmima 2018. aasta suveks. “Ühelt poolt saab seni kasutuseta seisnud hoone uue funktsiooni ja teisalt muudab alternatiivajalookeskus kesklinna nii välises kui ka sisulises mõttes oluliselt atraktiivsemaks,” arvas Kallas. “Silma on jäänud ka Saaremaa kaubamaja ja Rae pood, mille kontseptsiooni on Saaremaa tarbijate ühistu muutnud väga kaasaegseks.”

Inimsõbralik ja meeldiv

Kallase sõnul annavad kesklinnale märkimisväärset lisandväärtust ka väikelaevaehituse kompetentsikeskus ja TTÜ Eesti mereakadeemia Kuressaare keskus, kavandatav riigigümnaasium ja sisuliselt kesklinna jääv Pargi lasteaed, mille uue hoone ehitustööd on kavas järgmisel aastal. “Ka Saaremaa valla edasised arengud on seotud kesklinnaga, sest vallavalitsuse tulevasest kolmest hoonest kaks on kesklinnas. Aasta lõpuks saab kaasajastatud ka Kuressaare raekoda ja Saaremaa vallavolikogu hakkab uuest aastast istungeid pidama selleks kohandatud saalis.”

Madis Kallase sõnul peaks hea avalik ruum olema inimsõbralik ja meeldiv nii kodaniku kui ka ettevõtja seisukohast. “Järgneva aasta-kahe jooksul saavad uue hingamise Lossi tänav ja Tallinna tänava algus, keskväljak ja turg ning nendega külgnevad avalikud platsid. Oma tegevusega annavad ka ettevõtjad olulise panuse sellesse, et kesklinn olekski linna kese.”

Kristiina Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)