Kõrkvere rahvas asendas poeskäigu supipäevaga (+GALERII) (4)

Kõrkvere poe sulgemine Saaremaa tarbijate ühistu poolt jättis kohaliku rahva ilma ka harjumuspärasest kokkusaamise kohast. Külaselts täitis tühimiku supipäevadega.

SUPIPÄEV ÜHENDAB: Aave Alas toob suppi ema Ilme Trullile Talila külast. Aavest vasakul istuvad Erna Kula Kanissaare külast, Reet Aer Kõrkverest ja Marta Kaljurand Ula külast. Järgmisel korral, kolmekuningapäeva paiku saab Kõrkveres kalasuppi.
MAANUS MASING



“See lootus, et pood tagasi tuleb, on maha maetud. Mis läinud, see läinud,” tõdes Kõrkvere külaseltsi üks eestvedajaid Reene Peil. “Aga inimesed tahavad kokku saada. Meil on siin enamikus eakad üle 70-aastased inimesed, noori on vähem, aga kogukond on olemas, kes tahaks veel midagi ühiselt ära teha.”

Kui kauplus septembris kinni pandi, hakati endale kokkusaamiseks uut väljundit otsima. Reene Peili sõnul tekkis supipäev mõnes mõttes ka protestina, sest eluaeg on kirik ja kauplus olnud kohad, kus naabrite ja tuttavatega kokku saadakse ning elu-olu üle arutatakse.

Eilne kokkusaamine rahvamajas oli neljas ning sooja suppi ja omaküpsetatud kooke oli tulnud sööma paarkümmend inimest. Koosviibimise üks eesmärke oli ka Soome sajanda juubeli ühine tähistamine.

“Eks me söömegi suppi ja kooki ning joome kohvi,” rääkis Reene Peil. “Ega me suuri summasid siin ei kuluta, saame oma vahenditega hakkama. Vaatame ise, kes kuidas ja midagi toob. Meil on siin oma kindlad kokad ja suppi keedame umbes 15 liitrit. Kohapeal saab tasuta, kaasa anname sümboolse tasu eest.”

Inimesi käib koos tavaliselt 20–30, peamiselt omakandi rahvas, kaugemale pole sõnum levinud. Kogunetakse kell üks ja kell kolm minnakse koju. Vahel on olnud ka mõned reklaamüritused, kus on käidud kosmeetikat pakkumas ja tutvustamas. Järgmine supipäev on juba järgmisel aastal, aga 11. detsembril küpsetatakse ühiselt piparkooke.

Reene Peili sõnul on inimestel poes käimise võimalus siiski säilinud. Soovijad sõidutatakse tasu eest Orissaarde, Liivale või Kuressaarde. On neid, kes käivad oma autoga, häda korral aitavad ka sotsiaaltöötajad.

“Nälga ei jää, aga vahel on päris kurb, kui inimene peab sügavkülmast leiba võtma. Kas see on siis tänapäeval normaalne?” oli ta pisut nõutu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 406 korda, sh täna 7)