Ühisgümnaasium “palkas” abiõpetajateks õpikoerad (4)

Saaremaa ühisgümnaasiumi hoovimajas on tänavu kolm uut abiõpetajat, kes abistavad lapsi ülesannete lahendamisel ja koerte hingeelu tundmaõppimisel.

ABIÕPETAJATE TRIO: Madli Mikli koos Gerda, Maarit Pöört Bruno ja Monika Põld Tšikaga peavad üksteisega veidi distantsi hoidma, et koerad omavahel liialt ülemeelikuks ei läheks.
MAANUS MASING



SÜG-i endise ühiselamu ees kalpsas eile ringi kolm rõõmsat koera, kes on palju enamat kui vaid perelemmikud. Eriti häälekalt toimetas ringi Alaska malamuut Gerda, keda perenaise Madli Mikli sõnul ajas ärevusse teiste koerte kohalolek.

“Ta ei taha vist eriti leppida asjaoluga, et teised koerad ka tema territooriumil viibivad,” märkis Mikli. Tõepoolest, korraga oli kohal kolm tarka koera, kes kõik üksteist uudistama kippusid.
Gerda on näiteks õppinud ka pulkadega sööma ja tema hääleka ulgumise tunneb juba kaugelt ära.

Monika Põld on välja koolitanud oma koera Tšika, kellele meeldib lapsi lugemas kuulata ning kes seetõttu on saanud ka kirjanduskoera tiitli. Vahel lõbustab ta lapsi mõne trikiga ja aitab valida ülesandeid, mida neil lahendada tuleb.

Targad loomad

Tšika suur hobi on aga igasugune uurimine ning seetõttu pakuvad talle enim rõõmu õues viibimine ja pikad metsajalutuskäigud. Tarkade silmade ja sooja südamega Tšika on igas mõttes tark ja koolitatud – tema spordialad on sõnakuulelikkus ja agility, samuti on ta võistelnud teenistuskoertele mõeldud kuulekuskoolituses.

Maarit Pöörti Bruno on päritolult soomlane. Sündinud Soomes Kangasalas, majas, mis asub Saaremaa teel. Nüüd on Bruno ametlikult saarlane ja elab Lahetaguse külas ning naudib igati laste seltskonda. Samuti on ta sõber ka teiste loomadega, olgu need siis rebased, jänesed või kitsed. Kõikidega, keda väljas ringi tormates kohata võib.

Maarit Pöört ütles, et esialgu sai Bruno võetud lihtsalt perelemmikuks, kuid tema iseloom on täpselt sobilik ka selleks, et olla abistav kaaslane koolilastele.

“Bruno on hästi tundlik. Lapsed õpivad tema pealt kohe, et kui nemad on ärevil, muutub ka koer ärevaks, ning kui nemad on rahulikud, on ka Bruno rahulik,” rääkis Pöört. Lisaks sellele, et lapsed ja loomad üksteiselt palju õpivad, aitab see Bruno perenaise sõnul lastel õppida, kuidas loomadesse suhtuda ja nendega ümber käia.

Laste lemmikud

“Kõigil lastel ei ole võimalik koju looma võtta ning seetõttu on oluline, et nad õpiksid natuke koera hingeelu tundma ja ka tuleviku jaoks loomadega ümber käima,” lausus Pöört.

Madli Mikli lisas, et tundides koerte kasutamiseks on lastevanematelt saadud luba ning need lapsed, kes tõesti koeri kardavad, sellises tunnis osalema ei pea.

Samas tõi ta näiteks, kuidas kaks poissi, kes muidu teineteist tihti nokkisid, lõpetasid koera juuresolekul teineteise kallal võtmise.

Parasjagu majast väljunud lapsed tõttasid kohe koeri tervitama ja paitama.

Kuigi Bruno ja Tšika olid ametis teineteisega mängimise ja Gerda valju serenaadi üürgamisega, olid kõik koerad ühtmoodi rõõmsad, kui said jälle pai ja patsutamist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 211 korda, sh täna 2)