Vanade vallamajade tulevik jääb esialgu lahtiseks

Esialgu alustavad senistes vallamajades tööd teeninduspunktid, kuid näiteks Kihelkonnal on kaalumisel kogu maja tegevuste laialilaotamine teistesse hoonetesse.

Kihelkonna mees Aldur Algo ütles, et ei ole vallamaja eriti tihe külastaja olnud. Teisipäeval käis ta raamatukogus ja arvas, et see asutus võiks majja ikka edasi jääda. Kihelkonnal on aga ka juttu olnud, et raamatukogu võidakse kolida koolimajja.
Maanus Masing

Praegu endistes vallamajades toimetavad inimesed on võimalike arengute osas teadmatuses ja viitavad vallakeskusest tulevatele otsustele.

“Inimesi jääb küll vähemaks, aga ruumi ei kipu sellegi poolest üle jääma. Plaan oli tuua allkorrusele raamatukogu, äkki mõned seltsid saavad endale ruumid, arhiivi jaoks on ruumi vaja,” selgitas Laimjala vallasekretär Merike Liiv.

Valjalas ettevõtjate huvi

Majale funktsiooni leidmises ei kahtle ka Valjala vallasekretär Ene Johanson. “Jääme vallamajasse, see on koht, kus kolmele inimesele on töökoht sisustatud,” tõdes ta. “Siin on palju kohalikke ettevõtjaid, kes on ruumidest huvitatud. Räägitud on ka laste mängutoa avamisest, kuigi ma ei tea, kuidas see majanduslikult ära tasub. Aga eks me võtame päeva korraga.”

Leisi valla arendusspetsialist Andres Jalakas ütles, et kuigi ametnikke jääb vähemaks, tekib vallamajas hoopis ruumipuudus. “Terve esimene korrus läheb perearstikeskusele, teise korruse saal jääb osavalla volikogu käsutusse ja ülejäänud toad meie spetsialistidele,” selgitas ta.

Kihelkonna valla viimases volikogus jõuti aga järeldusele, et kolme töökoha tarvis sellist suurt maja ilmselt vaja ei ole. Eeldatavasti hakkavad töökohad tulevikus paiknema rahvamaja teisel korrusel. Sotsiaalnõunik, kelle juures käivad tavaliselt vanemad inimesed, töötaks aga hooldekodus.

Orissaare vallasekretäri Anne Saare sõnul jätkab majas kolm töötajat ja kindlasti jääb ruumi ka üle, aga mis saab edasi, seda otsustavad suurvalla juhid. Ta avaldas lootust, et mõni tegevus majas siiski jätkub ja vajadusel leitakse neid ka juurde.

Pöide vallasekretär Maire Käärid tõdes, et mõned ruumid vabanevad. “Aga ilmselt siin midagi tehakse,” märkis ta.

“Tuleb kõik see asi tehniliselt läbi mõelda. Ei kujuta ette, et siin ka mõni ettevõtja toimetama hakkaks, sest tööaja lõppedes läheb maja ju valve alla.”

“Usun, et Pihtla vallamajas elu jätkub, sest siin on raamatukogu, perearst ja muud tugiteenused,” lausus Pihtla vallasekretär Riina Allik.

Mustjala vallasekretär Liivi Väli ei osanud teemat kommenteerida, sõnades vaid, et keegi ei ole maja osas midagi pakkunud.

Otsused on tegemata

Saaremaa omavalitsuste ühinemise tegevjuht Alo Heinsalu ütles, et polegi veel otsustatud, mis senistest vallamajadest saab.

“Kindlasti tuleb üle vaadata, mis on mõistlik ja mis ei ole,” märkis ta. “Palju sõltub muidugi sellest, kas vallamajades on ka muid asutusi sees või ei ole. Me jõuame sellega tegelda siis, kui struktuur ja inimesed on paigas, ning selleni jõuame ikkagi uuel aastal. Meil ei ole vallas praegu inimesi, kes kinnisvaraga tegeleksid.”

Heinsalu sõnul tuleb vallamajades toimuv ja nende võimalused esmalt kaardistada ja teha siis otsused.

Neis majades, kus juba tegutsetakse, ei ole mõistlik vähemalt esimeses järjekorras olemasolevat ringi tõstma hakata.

Torgu vallamaja on volikogu otsusega antud MTÜ Bulla Maja kasutusse. MTÜ liige Mihkel Undrest on öelnud, et sinna tehakse tsaari õukonnafotograafi Carl Oswald Bulla majamuuseum.


Perearst soovib Kärlale soetatud mööbli hüvitamist

Perearst Kaalep Koppel soovib endistesse vallamaja ruumidesse kolitud Kärla arstipunkti uue sisustuse hüvitamiseks Saaremaa vallalt 4184 eurot.

Tohter märgib oma taotluses, et viimastel aastatel on arstipunkti patsientide arv suuresti kasvanud, kuna teenindatakse nii Kärla, Kihelkonna kui ka Lümanda inimesi. Praeguses asukohas, kortermajas Pargi 3 olev mööbel on aga amortiseerunud ja vajab hädasti väljavahetamist. Kuna võimalus kolida uutesse ruumidesse tekkis väga kiiresti, siis annab perearst endale aru, et vastav raha valla eelarves puudub. Seoses sellega on ta nõus vajalikud väljaminekud esialgu ise tegema, et jaanuarist saaks arstipunkt tööd alustada uutes ja korralikes ruumides. Kärla perearstikeskuse inventari kogumaksumus on tohtri esitatud kalkulatsiooni järgi 4184,40 eurot. Kuna terviseamet on juba korduvalt korraldanud konkursi kõnealusele piirkonnale uue perearsti leidmiseks, siis jääks soetatav inventar Koppeli kinnitusel ka edaspidi Saaremaa valla valdusse.

Mehis Tulk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 026 korda, sh täna 3)