Eksamireform tekitab erinevaid arvamusi (11)

Saaremaa emakeeleõpetajad pole eesti keele riigieksami reformi osas ühte meelt. Arvamusi on nii ja naa.

ÕIGEKIRI POLE TÄHTIS? KG emakeeleõpetajad Eve Tuisk ja Merle Rekaya reformi ei poolda.
Maanus Masing



“Ma olen kergelt öeldes šokeeritud,” väljendas Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Tuisk oma arvamust tulevast aastast tehtava muudatuse kohta, kus eksami funktsionaalse lugemise osa puhul õigekirja enam ei hinnata. Tuisu sõnul rõhutab ta praegu iga töö puhul, et õigekirja tuleb jälgida igas tekstis ja igas olukorras – nii kirjandus- kui ka matemaatikatunnis. “Nüüd aga, kui eksamil – rõhutan, eesti keele eksamil – funktsionaalse lugemise töös seda ei kontrollita ega hinnata, on mul keeruline õpilastelt seda nõuda. Nad ju osutavad kohe, et eksamil ei nõuta.”

Tuisu sõnul sõltub õigekirjast ka töö sisu. “Kui keel on kehv, siis sisu kannatab,” märkis ta, lisades, et on reformi pärast kurb.

Tuisu kolleegi Merle Rekaya sõnul on muudatus mõttetu – funktsionaalse kirjutamise osa ehk essee puhul kontrollitakse ju õigekirja ikka.

Samuti KG-s emakeelt ja kirjandust õpetav Marit Tarkin kinnitas aga, et on eksami reformimise poolt. “Soomes hinnatakse juba ammu nn keele ja stiili tervikut,” ütles ta. “Meie arvestame iga komaga punkte maha ja sageli on komad vaieldavad.”

Tarkini hinnangul saab õpetaja õpilase tööd lugedes kohe aru, kas töö on tervik. “See ei tähenda, et keel ei oleks enam oluline, vägagi on, lihtsalt hindamise alused tuleb üle vaadata,” leidis ta. “Mõni aasta tagasi loobusime üksikute stiilivigade lugemisest ja hindasime stiili kui tervikut. See oli mõistlik otsus.”

Ajakirjandusega paralleeli tõmmates põhjendas Tarkin, et hea loo teeb sisu. “Head sisu toetab alati korrektne keel ja stiil,” rääkis ta, lisades, et mõni puuduv koma ei kahanda loo väärtust sugugi. “Praegustel alustel toimuval eksamil võtab aga juba kolm mistahes viga neli punkti maha ning sageli ei ole eesti keele spetsialistid vigade suhtes üksmeelel. Nii et areneme ja otsime õigemaid lahendusi.”

“Mina selle reformi üle õnnelik ei ole,” tunnistas Saaremaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Merle Prii. “ Sõnum, mis selle muudatusega edasi antakse – et lugemisülesande juures ei pea enam üldse mõtlema, kuidas korrektselt kirjutada –, ei ole õige. Gümnaasiumi võiks lõpetada ikka kirjaoskajad inimesed.”

Prii nõustus, et päris iga komaviga eksamitöö hindajad ehk arvesse võtma ei peaks. “Küll aga tuleks leida mingi kuldne kesktee, selle asemel et õigekirja kontrollimine päris ära kaotada.”
Saarte Häälega eksamireformi teemal vestelnud abituriendid pigem pooldasid muudatust.

Saaremaa ühisgümnaasiumi 12.b klassis õppiv Delis Pärnoja, kes saavutas Integratsiooni Sihtasutuse esseekonkursil “EV 100”esikoha, tunnistas, et muudatus tekitab temas pisut segadust. “Tegemist on ju emakeele eksamiga ja kas siis polegi vaja alati õigesti kirjutada?” tähendas ta. Pärnoja leidis siiski, et muudatus eksami funktsionaalse lugemise osa hindamisel on õigustatud. “Lugemisülesande eesmärk on välja selgitada õpilase lugemis- ja tekstist arusaamise oskus,” lausus ta. “Kes oskab kirjandit hästi kirjutada, kirjutab ka lugemisülesande vastused õigesti.”

Delise klassiõe Brita Lahe arvates on muudatus positiivne. “Selle eksamiülesande eesmärk on siiski hinnata tekstist arusaamist,” märkis Laht. “Õigekirja saab kontrollida eksami kirjandiosas.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 214 korda, sh täna 1)