JUHTKIRI: Kas põnts õigekirjaoskusele? (2)

Uudis selle kohta, et riigieksamil funktsionaalse lugemise osas õigekirja enam ei kontrollita, on jaganud emakeeleõpetajad – ja mitte ainult nemad – kahte leeri.

On neid, kes peavad muudatust õigeks: tähtis on ju, et riigieksami tegija oma silme ees olevat teksti mõistaks. Miks on ilmtingimata tarvis komavigu lugeda ning kokku- ja lahkukirjutamist arvestada?

Reformi vastased rõhuvad aga sellele, et gümnaasiumi lõpetaja peaks suutma end kirjutades korrektselt väljendada. Ning et mis emakeele riigieksam see on, kus igaüks võib kirjutada just nii, nagu heaks arvab.

On palju räägitud sellest, et raamatutest tublisti enam köidab koolinoori sotsiaalmeedia. Seal omavahel suheldes aga vaevalt keegi õigekirjareeglitele rõhku paneb. Vähene lugemus ning pidev kõnekeele ja slängi kasutamine emakeeleoskusele vaevalt kasuks tuleb. Küpsuseksamini jõudnud noor inimene peaks aga suutma aduda, kus ja millist keelt kasutada sobib. Ning oskama oma mõtteid emakeeles õigesti väljendada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 117 korda, sh täna 1)