Kas mäng väärib küünlaid? (8)

urve tiidus“Jälle on käes aasta viimane kuu. Kusagil hiilivad ringi päkapikud. Keegi ootab lund, keegi lume sulamist. Paljud ootavad kevadet,” kirjutab riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Urve Tiidus. “Vaevalt aga ootas keegi uut keerulist maksusüsteemi, aga see tuleb, koos haamrilöögiga eelarve kolmandal lugemisel.”

Järgmiseks aastaks on planeeritud tulusid 10,291 miljardit eurot ja kulutusi 10,302 miljardi euro eest. Olgu võrdluseks ka teise 100-aastase riigi Soome järgmise aasta eelarve: tulud- kulud – mõlemad 52,8 miljardit eurot. Soome elanike arv on 5,5 miljonit versus Eesti 1,3 miljonit.

Kuna eelarve on raha kulutamise plaan, siis pole ime, et see tuliseid debatte ja kriitikat põhjustab. Eelkõige koalitsiooni ja opositsiooni vahel selle üle, kui mõttekas ikka on kannapööre maksusüsteemis.

Debatile panid hagu alla erimeelsused teemal, kas ja kui palju peaks kasvama alkoholiaktsiis ja miks kinkida lõunanaabritele nii vajalikku maksuraha ning mõnede arvamuste kohaselt halvendada ka eksportivate sektorite konkurentsivõimet.

Tasakaal tulevikus?

Suur aktsiisitõus sai küll vahepeal pidurit. Valjuhäälse kriitika peale võeti hoogu natuke vähemaks. Ka laiem avalikkus lõi ja küllap lööb veelgi maksudebatis sekka.

Vaidlustes selguvat tõde, arvati kunagi ammu. Nüüdsel ajal teravmeelitsetakse, et debatt on katse klammerduda illusoorse kontrolli külge, mida pakub meie ego paigal hoidev vaatenurk. Samas on dialoog katse tantsida tundmatuga, riskides minetada mõndagi seisukohta, mida arvame teadvat. Mis iganes, nagu ütleb noor põlvkond. Mõni risk tasub vahel võtmist ka. Kas just maksusüsteemi muutmine küünlaid vääris, see selgub õige pea.

Tuleva aasta eelarve sundis Eesti Panka meenutama valitsusele, et praegu on tõesti majanduses head ajad ja sellel on mitmed objektiivsed põhjused – välisnõudluse kasv, põhilistel kaubanduspartneritel läheb hästi, lähinaabrite majandustulemused ületavad ootusi. Just sellistel aegadel peaks koguma varusid, et võimaliku tagasilanguse korral majandust toetada. Ikka seesama talupoeglik reservide kogumise jutt.

Eesti Panga manitsus riigi rollist headel aegadel eelarvepoliitika kaudu majandustsüklit siluda valitsuses viljakat pinnast ei leidnud ning Eesti saab järgmiseks aastaks struktuurselt tasakaalust väljas eelarve. Tasakaalu lubatakse tulevikus ikka ka – mõne aasta pärast. Jumal tänatud, tasakaalustamatus pole veel liiga suur. Siiski pidas Reformierakond vajalikuks teha tasakaalu taastamise ettepanekuid 55 miljoni euro ulatuses.

Siinkohal väike kokkuvõte muudatustest. Järgmisel aastal on meil keeruline, paljude erandite ja ettenägematute maksulõksudega süsteem. Kuise sissetuleku asemel on oluline aastatulu, mida paljudel juhtudel on raske ette ennustada. Kuusissetuleku tulumaksuvaba määra valikul peab maksumaksja planeerima ette kõik aasta tulud. Sealhulgas puhkusetasu, toetuse, haigushüvitised, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividendid, maksustatava pensioni, toetuse, stipendiumi, preemia, hüvitise või muu tulu.

Kes uue tulumaksu süsteemiga kaotavad: töötavad vanaduspensionärid; töötavad töövõimetuspensioni saajad; preemiat saavad töötajad; ületunde tegevad töötajad; vähem või rohkem kõik, kelle aastane sissetulek on alates 21 600 eurost aastas ehk 1800 eurost kuus. Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja – kas tööandja või sotsiaalkindlustusamet näiteks. See seab muutunud olukorda töötavad töövõimetuspensioni saajad.

On tõenäoline, et see mõjutab ka vanaduspensioni saava inimese motivatsiooni tööl käia. Mida muidugi veel ei tea või vähemalt pole jutuks olnud, mis läheb kogu uue maksusüsteemi administreerimine maksma? Vähemalt tarkvara arendajatel pole tööpuudust karta.

Aastatega pähekulunud laused – et maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks ning maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega – võib järgmisest aastast unustada. Küll aga kuluvad ära manuaalid, kus maksumuudatustega toimetamiseks kõik samm-sammult lahti kirjutatud. Neid maksu- ja tolliameti ametnikud ka usinasti meediasse jagavad. “Maksukalkulaatorist” saab kindla peale popim sõna kui hiljuti uussõnana välja pakutud “nuhvel”. Puht intellektuaalses mõttes on algoritmilise mõtlemise edendamine, mida uus maksusüsteem eeldab, ehk kasuks ka, sest matemaatika ja loogika tähtsus tuleviku maailmas paljudes ametites ainult kasvab.

Tuleviku maksumuusika

Maksud teatavasti ei tule õhust, ikka töötegijatelt ja tarbivatelt maksumaksjatelt. Mis puudutab tulevikku, siis maailmas on huvitavad arengud ootamas just seoses intelligentsete masinate trügimisega igasse eluvaldkonda ning kiirete muutustega andmete kogumises, töötlemises ja kasutamises. Interneti avarustest võib leida prognoose, mille järgi keskendub maksupoliitika tulevikus kõige lihtsamatele maksu kogumise ja administreerimise viisidele, mida ka tehnoloogia toetab, st peamiselt tarbimise maksustamisele.

Meenutatakse ka näidet, et käibemaks, mis esmakordselt võeti kasutusele 1969. aastal kaheksa riigi poolt, on nüüdseks kehtestatud 160 riigis. Fantaasiat on enamaks. Juba on teoreetikud kõnelnud süsinikumaksust (mitte küll veel Eestis), mis teeb kodumail toodetud kaubad odavamaks, sest ei kuluta nii palju kütust transpordiks jne.

Lause “Osta kodumaist!” saaks siis lausa praktilise tähenduse. “Osta Saaremaist!” oleks puhta mõistlik maksekäitumine. Aga see kõik on veel tulevikumuusika. 2018. aasta uue maksusüsteemiga juba läheneb.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 004 korda, sh täna 1)