Rüüstaja kaevas maalinna 200 auku (8)

Tuhat aastat vana Kärla Lihulinn sattus sel suvel aardenäljas detektoristi ohvriks, kes kaevas ajaloolise muistise sisse üle kahesaja augu.


“Kohati oli auke nii tihedalt, et kaardistada tuli lihtsalt kahjustatud alad,” ütles Saarte Häälele muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert.

Muinsuskaitsja sõnul on ebaseaduslike kaevamistega oluliselt rikutud mälestise teaduslikult läbiuurimata kultuurkihti. Saaremaa ajaloo uurimise ja arheoloogia valdkonna seisukohast tähendab see, et suur hulk teavet on jäädavalt kadunud.

“Me ei tea, kust kohast ja milliseid leide on välja võetud. Linnuse kultuurkihi kahjustamine teeb ka edasise uurimise keeruliseks ning tervikpilti linnuse ajaloost on väga keeruline kokku panna,” märkis ta.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks kuulis Kärla Lihulinna rüüstamisest augustis. Kangert ja Saks leidsid auke nii linnuse vallil, nõlvadel kui ka õuealal. Valdavalt olid kaeved paar-kolmkümmend sentimeetrit sügavad, kohati poolemeetrised ja kuni paari labida laiused. Osa aukudest oli uuesti mättaga kaetud, osaliselt lahti jäetud.

Enim on mälestise kultuurkihti kahjustatud linnuse põhja- ja kirdeplatool, kus pinnas oli 30 m2 suurusel alal ulatuslikult läbi songitud ja ettejuhtuvaid kive välja kangutatud. Muinsuskaitsjatel ei olnud kahtlustki, et kaevete asend ja iseloom viitasid linnuse kultuurkihis leiduvate arheoloogiliste esemete otsimisele metallidetektoriga.

Nele Kangerti sõnul vedeles mitme lahtise augu ääres väljakaevatud metallesemeid, mis polnud rüüstajatele huvi pakkunud ja olid kõrvale heidetud.

MUINSUSKAITSEAMET

“Oli märgata, et otsingutel keskenduti linnuse nendele piirkondadele, kuhu metallidetektoriga mugavalt ligi pääses,” lausus vaneminspektor.

Septembri alguses pöördus muinsuskaitseamet Lihulinna rüüstamise pärast politsei poole. Kriminaalasi algatati kultuurimälestise rikkumisega olulise kahju tekitamise tunnustel.

Politsei pressiesindaja Andra Jundas ütles, et kriminaaluurimine selles asjas alles käib. Siiski on kuriteos kahtlustatav politseile teada. Mees on juba ka üle kuulatud.

Kolm aastat tagasi avastati samasugune auklikuks kaevatud maa Viidumäe looduskaitsealal.

“Aukude kontsentratsioon näitab, et seal on ilmselgelt olnud väga palju leidusid,” ütles 2014. aasta augustis Tallinna ülikooli arheoloog Marika Mägi. Maasse oli kaevatud mitusada auku. Arheoloog pidas võimalikuks, et Viidumäel asus eelviikingiajal unikaalne ohverdamispaik.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis on kaeve- ja mullatööd ning otsinguvahendiga otsimine muinsuskaitseameti loata keelatud. Mälestisi tohib uurida ja kaevata vaid tegevusloaga arheoloog, kes vastutab iga oma liigutuse eest ja dokumenteerib kõik sammud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 104 korda, sh täna 1)